Taaste- ja vastupidavusrahastu läbirääkimised EL Komisjoniga on finishijoone ületanud ning järgmise aasta alguses hakkavad avanema ka uued toetusmeetmed. Ajal, mil Euroopa Liidus on fookus tööstuse ökosüsteemidel ning energiahinnad Eestis igapäevane aruteluteema, võtab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium endale aga vabaduse suunata 9 miljonit eurot ”tootmise toimepidevuse tagamisele mõjusal viisil, suunaga üleüldisele kestlikule arengule” ning 58 miljoni euroga toetada töötlevale tööstusele ning logistikaettevõtetele ressursiplaneerimise, automatiseerimise jm tarkvaralahenduste pakkujaid. Taaste- ja vastupidavusrahastu läbirääkimiste käigus nii EL Komisjoni kui Eesti huvigruppidega läbi räägitud ja kokku lepitud tööstuse investeeringuplaan on aga prügikasti visatud.
Ettevõtja ning konsultandina on mul arusaadavalt väga hea meel, et taasterahastu vahenditega luuakse meile täiesti uus turg. Kas saab midagi vastu olla võimalusele 10 000 euro eest ”sooritada ettevõtetes vaatlusi, intervjueerida võtmetöötajaid, analüüsida äri toimimist ning formuleerida teekaart”. Seejärel aga aidata samal ettevõttel saada 300 000 eurone toetus, millega ettevõte ”sooritab oma ärimudeli muutmise”. Suur tänu selle kingituse eest!
Samas on siiski sügavalt piinlik kõigi ees, kes on Taaste- ja vastupidavusrahastu läbirääkimistesse panustanud ning arvestanud, et tegemist on kokkulepetega, mille alusel saame muuta Eesti ettevõtteid maailmaturul konkurentsivõimelisemaks. Tegelikult ka. Piinlik kõigi nende ees, kes uskusid, et vähemalt taasterahastust tööstusettevõtetele tulev riigiabi muutub kättesaadavaks nii, et sellest tõuseb tulu, mitte ei suurene sisseostetavate konsultatsiooni- ning IT-teenuste maht ja hind.
Taasterahastu miljardine toetuspakett maandub Eesti majandusse osana Euroopa Liidu taaskäivitamise kavast ehk osana Euroopa Liidu eelarvest. Seega on iga taasterahastust otsetoetusena saadava euro teisel küljel kirjas eurod, mille arvel riigi poolt Euroopa Liidu eelarvesse makstav summa suureneb. Suures pildis teeb õiguskantsleri hinnangul Eesti riik tulevikus Euroopa Liidu eelarvesse 34 miljoni euro võrra aastas rohkem makseid kui praegu. Piisav põhjus, et ettevõtetes toimuva digi- ja rohepöörde rahapalli ühte väravasse mängimine lõpetada.
Euroopa Liidu rahastus toetab alati suuremaid arenguid kui seda on iga üksiku liikmesriigi huvid. Paraku paigutume selles osas aga Euroopa tööstuspoliitika arengutest välja, nurga taha, suunaga minevikku. Tööstuse ühine andmeruum, robotiseerumine, Euroopa Liidu andmepilv – meid need teemad kahjuks ei kõneta. Digitaliseerimise mõiste sisustavad meil endiselt konsultandid ning kindla sektori kindlate teenuste müüjad, mitte uute tehnoloogiate arendajad. Tulemuseks on retoorika, mille kohaselt digitaliseerimise, automatiseerimise ja protsesside efektiivsuse vahele tõmmatakse võrdusmärk. See on paraku karuteene Eesti tööstusliku arengu toetamisele kuna nii võetakse ettevõtetelt ära võimalus saada investeeringutele tuge nendes arengusuundades, mida tegelikult ka vaja on. Ning vaja on ennekõike sisseseadeid, ühendatud seadmeid ja digitaalseid tehnoloogiaid ehk lahendusi, mis aitavad digitaliseerimist ellu viia.
Samavõrra oluline, kuid mitte nii käegakatsutavalt nähtav, on asjaolu, et nii ei seo me oma ettevõtetele antavaid toetusi Euroopa Liidu suure pildi tööstuspoliitikaga. Seeläbi kaotavad meie ettevõtted võimaluse olla osaks Euroopa Liidu ülestest raamprogrammidest, näiteks InvestEU, Siseturu programmi ja Euroopa Horisondi poolt tööstuse ökosüsteemide arendamiseks ning toetamiseks mõeldud vahendid. Ehk siis ettevõtted kaotavad võimaluse võimendada oma investeeringuid Euroopa Liidu otsetoetuste ning finantsinstrumentide abil.
Pandeemia-aegse ja -järgse järgse maailma aruteluringides ning paneelides on tavaks rääkida toimuvast globaalsest struktuurinihkest, mille käigus vaadatakse väärtusahelad ümber. Kuna Euroopa Liidu meetmete ja laenuraha laekub massiliselt, siis on meil ressursid, et sellest struktuurinihkest võidukalt läbi tulla. Kahjuks laiutab praegu aga selle koha peal, kus peaks olema analüüsil põhinev arusaamine struktuurinihke mõjust Eesti ettevõtete konkurentsivõimele, täiuslik must auk. Vabandust, prügikast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab küll innukalt konsultatsiooni- ning IT-teenuste müüjate tellimust kuid unustab ära kokkulepped, millega me pidime muutma Eesti ettevõtted maailmaturul konkurentsivõimelisemaks.
Artikkel on ilmunud EPL 23.12.2021 Anu Kull: taasterahastust saadava tulu asemel suureneb hoopis ettevõtetele IT-teenuste maht ja hind – Eesti Päevaleht (delfi.ee)