Ringmajandus algab toote keskkonnamõjudest – mida väiksemate keskkonnamõjudega tooteid ettevõtted turule toovad, seda olulisem on nende ettevõtete panus lineaarselt ringmajandusele ülemineku pikaajalises protsessis. Toote keskkonnamõjudega arvestamine sai alguse keskkonnateadliku kavandamise rakendamisest tootearenduses ning on tänaseks laienenud ökodisaini ja ringdisaini kontseptsioonide rakendamisele nii standardiloomes, majanduspoliitikas kui ka ettevõtete igapäevases majandustegevuses.

Kuna Eestis on ringmajanduse fookus suunatud jäätmetega tegelemisele ja jäätmete eluea pikendamisele, siis tekitab meis segadust iga uus EL ringmajanduse tegevuskavast lähtuv initsiatiiv või seadusandlik akt. Näiteks toote digipass. Seega – tahan küll kirjutada toote digipassist aga alustama pean mõistetest keskkonnateadlik kavandamine, ökodisain ja ringdisain.

Keskkonnateadlik kavandamine (ingl k environmentally conscious design, ECD) on määratletud standardiga EVS-EN IEC 62430 kui strateegiline disainmõtlemise protsess, mis võtab arvesse toote kogu olelusringi keskkonnamõjud. Sageli kasutatakse mõiste keskkonnateadlik kavandamine  asemel ka mõistet ökodisain. Erinevalt keskkonnateadlikust kavandamisest, on ökodisain tootekeskne kontseptsioon, mis põhineb toote või tootegruppide olelusringi keskkonnamõjude hindamisel. Ökodisaini metoodika tuleneb direktiivist 2009/125/EÜ ning see on mõeldud energiavõrku ühendatavatele valmistoodetele esitatavate nõuete defineerimiseks ja ühtlustamiseks läbi standardipere EN 4555X.

Tänaseks on aga mõlema mõiste kontekst põhjalikult muutunud, sest seoses kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistiku (ESPR) vastuvõtuga muutus direktiiv 2009/125/EÜ kehtetuks.

ESPR loob aluse ühtlustatud ökodisaininõuete kehtestamiseks valdava osa (erandiks on toit, sööt ja ravimid) EL siseturule lastavate füüsiliste kaupade kategooriate suhtes, paneb aluse tarbijateadlikkuse suurendamisele toodete keskkonnasäästlikkuse infot kajastavale digitaalsele tootepassile ning on raamistik, millega püütakse ära hoida müümata toodete hävitamine. Seega laieneb ESPR energiavõrku ühendatavatelt toodetelt ka nende tootmiseks vajalikele vahetoodetele nagu metall- ja rauatooted, kriitilised toorained jms ning toodetele, mis kasutusfaasis ise energiat ei tarbi.

Mis aga kõige olulisem – ESPR lülitab meid disainmõtlemiselt ümber süsteemmõtlemisele. 

Ringdisain on süsteemmõtlemise ja ringmajanduse põhimõtetele tuginev kontseptsioon, mis on oluliselt laiem kui keskkonnateadlik kavandamine ja ökodisain ning adresseerib ringmajanduse erinevaid praktikaid – alates sobiva ringse ärimudeli valikust ja lõpetades jäätmetekke ning saastamise lakkamisega disainis tehtavate valikute abil. Ringdisaini kontseptsiooni on püütud küll ühendada keskkonnateadliku kavandamise põhimõtetega, st soovitatud tootearenduses põhineda standardile 62430. Ringdisain on aga siiski oluliselt spetsiifilisem kontseptsioon kui keskkonnateadlik kavandamine ja ökodisain. Need küll sisaldavad mitmeid ringdisaini aspekte, näiteks R-strateegiaid ja toote kasutusea pikendamisele suunatud lahendusi. Erinevused on aga olulisemad, mistõttu tegemist ei ole sünonüümidega.

Oluline on mõista, et ökodisain ning ringdisain põhinevad erinevatel metoodikatel ning nendel analüüsidel on erinevad eesmärgid. Erinevalt ökodisainist, on ringdisaini puhul lähtekohaks mitte toote keskkonnamõjude vähendamine läbi efektiivsel materjalikasutusel põhineva tootearenduse vaid säästlik ressursikasutus kogu tarneahelas. Või kasutades spetsiifilist aga täpset standardis 59004 antud selgitust: ringdisaini ja ökodisaini erinevus seisneb selles, et ringdisaini katab ka ringmajanduse põhimõtete (süsteemmõtlemine, väärtusloome, väärtuse jagamine, ressursijuhtimine, ressursside jälgitavus, ökosüsteemi säilenõtkus) rakendamiseks vajaliku ressursside valikuprotsessi.

Kordame üle. Ökodisaini standardid on kõik direktiivist 2009/125/EÜ ehk tänaseks tühistatud energiamõjuga toodete ökodisaini direktiivist, lähtuvad standardid ning nende eesmärgiks on ühtlustada nõuded materjalikasutuse efektiivsusele erinevate tootegruppide lõikes. Tegemist on CEN-CLC standarditega alates 45552 kuni 45559, need on materjalikasutuse efektiivsusele fokusseeritud tootespetsiifilised standardid, mida kasutatakse energiamõjuga toodete keskkonnadeklaratsioonide alusena ehk CE-märgise alusena. Seda direktiivi aga enam ei ole! On ainult ESPR ehk kestlike toodete ökodisaini sätestamise raamistik!  

ESPR eesmärk on toetada EL ringmajanduse tegevuskavaga seatud eesmärkide saavutamist ning selle alusel on alanud uute kestlike toodete kavandamise standardite väljatöötamine kõigis ringmajanduse tegevuskavas välja toodud siseturu peamiste toodete väärtusahelates. Olgu siinkohal ka välja toodud, et kokkuleppeliselt on peamisteks väärtusahelateks:

  • elektroonika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
  • akud ja sõidukid;
  • pakendamine;
  • plast;
  • tekstiilitooted;
  • ehitus ja hooned;
  • toit, vesi ja toitained.

Miks meil on vaja seda teada? Sellepärast, et ESPR paneb aluse toote digipasside kasutamisele.

Toote digipass on aga ringmajanduse keskne tööriist, mille kasutamisega saavutatakse informeeritud väärtusahela kõigi huvigruppide jaoks – tootjad, hulgifirmad, tarbijad ning jäätmekäitlejad – tagatud on ligipääs olulisele, jälgitavale ning usaldusväärsele tooteinformatsioonile.

Eeltöö toote digipassi kasutuselevõtuks vajaliku tehnilise lahenduse väljatöötamiseks on kestnud ligi aasta. Oleme EVS ringmajanduse tehnilises komitees püüdnud sellega kursis olla ning tänas saame öelda, et üks oluline verstapost on saavutatud. Nimelt avas CEN suviseks kodutööks kommenteerimiseks kõik toote digipassiks vajalikud tehnilised standardid:

  • prEN 18216 – määratleb kasutatavad järjekindlad ja tõhusad andmevahetusprotokollid ning andmevormingud;
  • prEN 18219 – loob raamistiku unikaalsete identifikaatorite loomiseks ja haldamiseks;
  • prEN 18220 – määratleb digitaalse tootepassi süsteemis kasutatavate andmekandjate nõuded;
  • prEN 18221 – täpsustab toote digipassi detsentraliseeritud andmesalvestuse, arhiveerimise ja andmete püsivuse nõuded;
  • prEN 18222 – standardiseerib toote digipassi API spetsifikatsioonid;
  • prEN 18223 – kirjeldab organisatsioonilise, semantilise ja tehnilise koostalitlusvõime.

Toote digipassi tegelik kasutuselevõtt toimub samm-sammult lähiaastate jooksul ning eeltoodud standardid loovad selleks ainult tehnilise aluse. Sisulised detailid, sh milliseid tootegruppe ning vahetooteid lisatakse toote digipassi nimekirja, hakatakse välja tooma delegeeritud õigusaktidega. Päris umbropsu siiski ei ole vaja sumada, sest EL Komisjoni poolt 2025.a. aprillis avalikustatud kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik (ESPR) ja energiamärgiste tööplaan aastateks 2025-2030, annab selguse prioriteetsete valdkondade osas. Nendeks on:

  • teras ja alumiinium;
  • tekstiil ja rõivad;
  • mööbel;
  • rehvid;
  • madratsid;
  • IT-seadmed.

Nendes valdkondades tegutsevad ettevõtjad, ka Eestis, peaksid vaimu valmis panema toote digipassi rakendamisele. Tootespetsiifiliste nõuete jaoks vajalikud õigusaktid järgnevad. Rohepöörde energiapööre võib küll olla lõppenud, rohepöörde ressursipööre on aga alles alanud.

Allikaviited on kättesaadavad siin: Anu Kull TalTech lõputöö ringsuse kvantifitseerimine

Seda teksti kasutades palume lisada viide A.Kull, Ringne küla: ringmajanduse ärimudel kinnisvaraarenduses. Tallinna Tehnikaülikool, 2025.