Taastumatute ressursside ammendumine ja kliimamuutused on suunanud kaasaegse majandusteaduse arutlema lineaarselt majanduselt ringmajandusele ülemineku võimaluste üle kuid puudub veel üheselt mõistetav arusaamine, kuidas ring sulgeda.   Ringmajanduse standardiloome protsess ongi alguse saanud vajadusest suunata tootearendust ressursiringluse tehnilise tsükli sulgemise suunas, eriti keskkonnakaitse seisukohalt riskantsemates valdkondades, näiteks keemiatööstuses. Samuti seoses erinevate riikide  keskkonnajuhtimise erinevatest põhimõtetest tuleneva probleemiga globaalses jäätmekaubanduses, kuivõrd tootjatele esitatavate keskkonnakaitseliste nõuete erinev tase võimaldab suunata kõrgendatud nõuetega riikides, näiteks Ühendatud Kuningriigis,  toodetud kaubad olelusringi järgseks käitlemiseks madalamate nõuetega riikidesse, näiteks Hiinasse.  Ka riikide tasemel on ringmajandust pikalt nähtud ennekõike seostatult jäätmetekke vältimise ning jäätmekäitluse teemadega ehk vajadusega suunata kohalikku tootmist puhtama tootmise ning kvaliteetsemate ehk taaskasutusse võetavate jäätmete saamise suunas.  Esimesed Euroopas loodud ringmajanduse standardid on Briti standard BS 8001:2017 ning Prantsusmaa standard XPX 30-901:2018. Tegemist ei ole küll ainult Euroopa teemaga ning ringmajanduse strateegiate rakendamise reeglistik on välja töötamisel paljudes riikides nagu Hiina, Saksamaa, Taani, Holland.  Sellegipoolest on just Briti standard peamiseks lähtekohaks jätkusuutlike tootmis- ning tarbimispraktikate loomisel. Briti standard on võetud aluseks ka ISO ringmajanduse ehk 59-seeria standardite loomisel.

Erinevalt energiavõrku ühendatavate seadmete CE märgise aluseks olevatest ökodisaini standarditest (EN 4555X standardipere), on ringmajanduse standardid mõeldud organisatsioonidele, mis soovivad panustada kestlikku arengusse ringmajanduse põhimõtete rakendamisega. Need on mõeldud kõigile organisatsioonidele, olenemata juriidilisest vormist, tegevusalast, suurusest või  paiknemisest väärtusahelas või võrgustikus ning ei ole tootearenduses otseselt rakenduvad standardid. Ringmajandusele ülemineku kõige suurem väljakutse on globaliseerumine kuivõrd tarne- ja väärtusahelad on laiali hargnenud üle maailma. Ringmajanduse standardite eesmärk ongi toetada organisatsioonide ringmajandusele üleminekut (transformatsiooni) mõistete, lähenemiste ning indikaatoritega, mis on vajalikud nn lineaarsuse lõhe ületamiseks. Nimetagem nii lõhet ressursside jätkusuutmatut kasutamist ning keskkonna saastamist põhjustavate lineaarsete ja ringsete ehk kestlike ärimudelite vahel.

Eesti on ümbertrüki meetodil üle võtnud 4 ringmajanduse standardit kuid tervikpildis kuuluvad ringmajanduse ISO 59000 standardiperre järgmised harmoniseeritud standardid:

  • EVS-ISO 59004:2025 Ringmajandus. Mõisted, põhimõtted, rakendused – mis määratleb võtmemõisted, kujundab ringmajanduse visiooni ja põhimõtted ning annab juhised nende rakendamiseks vajalike tegevuste osas;
  • EVS-ISO 59010:2025 Ringmajandus. Ärimudelite ja väärtusvõrgustike ülemineku suunised – mis annab organisatsiooni väärtusloome mudelite ja väärtusahelate lineaarselt ringsele ülemineku juhised;
  • ISO 59014:2024 Environmental management and circular economy – Sustainability and tracebility of the recovery of secondary materials – Principles, requirements and guidance;
  • EVS-ISO 59020:2025 Ringmajandus. Ringsuse tulemuslikkuse mõõtmine ja hindamine – mis täpsustab nõuded ning annab juhised majandussüsteemi ringsuse määratlemiseks ja mõõtmiseks;
  • ISO 59031 Circular economy – Performance based approach – Analysis of case studies;
  • ISO/TR 59032:2024 Circular economy – Review of existing value networks;
  • EVS-ISO 59040:2025 Ringmajandus. Toote ringsuse andmeleht.

Põhimõtteliselt toimubki ringmajanduse standardiloome kahes suunas. Üheks on tootearenduses kasutatavate ökodisaini standardite sidumine ringmajanduse põhimõtetega, nt EVS-EN 45560 [16], mis on mõeldud kõigile neile tootegruppidele, millel puuduvad tootespetsiifilised ökodisaini standardid. Teiseks suunaks on aga organisatsiooni lineaarselt ringseks transformatsioonil kasutatavad standardid. Kui tootearenduse standardite fookuses on materjalikasutuse efektiivsus, siis organisatsiooni ringse transformatsiooni standardiloome fookuses on ressursside ringlus eemärgiga vähendada ressursikasutust ja suurendada ressurssidele antavat lisandväärtust organisatsioonis, väärtusahelas või võrgustikus tervikuna.

Ringmajanduslik mõtteviis on Eestis algstaadiumis. Senised käsitlused on keskendunud jäätmeprobleemidele ning seda kas seoses tekstiilijäätmetega, tehnoloogiatega või analüüsides kohalike omavalitsuste rolli jäätmetekke vältimisel. Ringsete ärimudelite laiemat vaadet püütakse haarata ringdisaini mõistega, nimetades selleks ökodisaini mõiste 45-seeria standardite mõistes ilma igasuguse sisulise põhjenduseta ümber ringdisainiks. Mis on ekslik lähenemine, sest ökodisaini standardid ei ole ringmajanduse standardite normdokumendid.

Ringmajandusliku mõtteviisi juurutamist ning ringmajanduse põhimõtete rakendamist (süsteem-mõtlemine, väärtusloome, väärtuse jagamine, ressursside haldamine, ressursside jälgitavus ja ökosüsteemi säilenõtkus) Eestis takistab meie mõisteruumi fikseeritus jäätmekäitlustoimingutele. Arvestada tuleks aga, et ringmajanduse standardites kasutatavad põhimõisted ei ole samad, mis ökodisaini standarditel. Niikaua kui sellega sisuliselt ei arvestata, ei ole Eestis ka võimalik kasutada ringmajanduse standardeid.

Lähtuvalt 2024 a juulis jõustunud kestlike toodete ökodisaini sätestamise reeglistikust (ESPR), on kõigi uute toodete siseturule toomisel vaja koostada digitaalne tootepass. Lähtuvalt 2024 a veebruaris jõustunud tarbijate võimestamise direktiivist (roheväidete direktiivist), peavad aga kõik toote keskkonnaväited olema tõendatud (vahemärkus 20.juunil 2025 andis Komisjon teada plaanist see direktiiv tagasi võtta juhul kui see hakkab laienema ka mikroettevõtetele).  Nende kahe regulatsiooni survel võib lähiaastatel oodata märkimisväärset survet ka ringmajanduse juurutamiseks vajaliku mõisteruumi korrastamisele. Sellega seoses peaks hakkama tekkima ka arusaamine, et kliimamõjud ja keskkonnamõjud on erinevad mõjud ning neid  ei saa samastada. Kliimamõju hinnates saame me teada ainult ühe osa keskkonnamõjudest, kõigi tootega seonduvate keskkonnamõjude hindamiseks peame aga hindama ka tootega seonduvaid ressursikasutuse mõjusid. Nende juhtimiseks peame aga oskama mõõta ringsust.

Allikaviited on kättesaadavad siin: Anu Kull TalTech lõputöö ringsuse kvantifitseerimine

Seda teksti kasutades palume lisada viide A.Kull, Ringne küla: ringmajanduse ärimudel kinnisvaraarenduses. Tallinna Tehnikaülikool, 2025.