Hiljuti (juuli, 2025) avalikustatud eelnõu järgi teeb Eesti tagasiulatuvalt muudatusi riiklikus määruses „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Põhjuseks on EL-i uue Ehitustoodete määruse ülevõtmine. Eelnõu seletuskirja põhjal võiks jääda mulje, et tegu on pelgalt terminoloogiliste muudatustega – näiteks hakatakse mõiste „toimivusdeklaratsioon“ asemel kasutama terminit „toimivus- ja vastavusdeklaratsioon“ ning mõiste „kasutus- ja paigaldusjuhend“ asemel „üldine tooteteave, kasutusjuhend ja ohutusteave“.
Mõjuanalüüsis kinnitataks samuti, et muudatustel puudub mõju sotsiaalsele arengule, julgeolekule, välissuhetele ja ka rahakotile – ei lisakulusid ega lisatulusid. Kõlab igavalt ja turvaliselt. Aga kas see on kogu tõde?
Mis tegelikult muutub?
Pealispinnalt võib jääda mulje, et midagi sisulist ei muutu. Kuid põhjalikum pilk uude EL määrusesse toob välja hoopis olulisemad muudatused, mida eelnõus aga eriti ei rõhutata.
Alates 2013. aastast on Eesti ehitustoodete nõuded lähtunud seitsmest klassikalisest põhinõudest:
- mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus;
- tuleohutus;
- hügieen, tervis ja keskkond;
- kasutamise ohutus ja juurdepääs;
- kaitse müra eest;
- energiasäästlikkus ja soojuspidavus;
- loodusvarade säästev kasutamine.
Uus EL määrus lisab sellele aga märgilise uue suuna, milleks on ehitiste ja nende toodete vastupidavus kliimamuutustele. See tähendab, et uute põhinõuetena lisanduvad:
- ehitustooted peavad tõendama väiksemat keskkonnajalajälge kogu oma olelusringi jooksul, sealhulgas lammutamisel ja utiliseerimisel;
- kogu projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja hoolduse protsess peab järgima ringmajanduse põhimõtteid.
Mida see tähendab ettevõtjale?
Kui seni piisas tehniliste näitajate tõendamisest ja CE-märgistusest, siis nüüd tekib kohustus arvestada lisaks keskkonnamõjusid ja ringmajanduse põhimõtteid. Praktikas tähendab see:
- keskkonnadeklaratsioonide (EPD-de) koostamist;
- ringmajanduse standardite (EVS-EN 59000 seeria) rakendamist;
- toote digipasside kasutuselevõttu.
Miks see võib jääda märkamatuks?
Eestis ei ole ringmajanduse terviklikku õigusraamistikku ning kehtib jäätmeseadus, mis ei kata aga hoonete elukaare mõjusid ega toote keskkonnamõjusid (mitte segamini ajada süsiniku jalajäljega!). Seetõttu võib jääda mulje, et määruse muutmine ei too kaasa sisulisi nõudeid. Tegelikkuses seab see aga uued ootused kõigile, kes toodavad, impordivad või kasutavad ehitustooteid. Ehk siis kõigile sektoris tegutsevatele ettevõtetele.
Sõnum?
Ehkki eelnõu sõnastus viitab justkui tühisele vormiuuendusele, on selle taga oluline paradigma muutus. Ehitustoodete maailm liigub üha rohkem keskkonnateadlikkuse, läbipaistvuse ja ringmajanduse suunas. Ettevõtted, kes hakkavad varakult kasutama keskkonnadeklaratsioone, ringmajanduse standardeid ja digipasse, saavad olulise konkurentsieelise. Nüüd pole küsimus enam selles, kas muutused tulevad, vaid millal ja kui valmis me nende vastu võtmiseks oleme.