Ehitustoodete määruse nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamine võetakse tagasiulatuvalt ja ettevaatavalt üle ka tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele. Kliimaministeeriumi poolt avalikustatud 22.septembri 2014.a määruse nr 74 “Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord” muutmise eelnõu tugineb veendumusele, et tegemist on terminoloogia täpsustamisega ja halduskoormuse vähendamisga. Seega, asendame mõned sõnad ja ütleme, et tegemist keelekorrektuuriga? Arvestamata, et tegelikult sisenesime aga täiesti teise mõtte- ja mõistesüsteemi, mille nimeks on ehitustoodete  ringmajandus.

Mis oli seni ja mis saab nüüd?

Kuni 2024.aastani kehtinud Ehitustoodete määrus tugines klassikalisele toimivuse hindamise loogikale, mille kohaselt pidi ehitusmaterjalide tootja esitama toimivusdeklaratsiooni ning läbi viima ja dokumenteerima toimivuse ja püsivuse hindamise ja kontrollimise. Need tuginesid tehase tootmisohjele, tootetüübi määramisele ja katsetustele. Alates 7.01.2025 hakkas kehtima uus Ehitustoodete määruse, kus:

  • senine toimivusdeklaratsioon asendub oluliselt teist sisu omava toimivus-vastavusdeklaratsiooniga (Lisa V);
  • lisandub üldine tooteteave, kasutusjuhend ja ohutusteave (Lisa IV)

Lisa IV: uus reaalsus kõigile ehitusmaterjalide tootjate

Määruse Lisa IV nõuab ehitustootega seotud riskianalüüsi, mis hõlmab toote kogu olelusringi:

  • transpordi, paigaldamise, eemaldamise, hoolduse, demonteerimise ja lammutamise;
  • ühilduvuse ja kokkusobivuse kõigi integreeritavate toodete, materjalide ning tarkvaraga;
  • hooldusvajaduse kogu kasutamisea jooksul (10 aasta perspektiivis);
  • kasutusohutuse.

Lisaks tuleb esitada soovitused, kuidas toodet

  • parandada;
  • eemaldada;
  • korduskasutada;
  • taastoota;
  • ringlusse võtta või ohutult ladestada.

Kuna Eestis investeeritakse ringmajanduse nime all jätkuvalt jäätmemajandusse, siis tekitab just see soovituste teabenõue kõige suuremat arusaamatust. Määruses ei ole ju kirjas, kuidas mõõta, mida mõõta ning mis vormis mõõtmistulemusi esitada. Tundub, et mõõtmist nõutakse aga mõõtmismetoodikat justkui ei ole olemas? Tegelikult on kogu metoodika juba olemas, Eestis üle võetud ning ka Ehitustoodete määruses kirjas. Nimelt on uue Ehitustoodete määruse ajend EL ringmajanduse tegevuskavast lähtuv kestlike toodete ökodisaini raamistik. Vastavalt tuleb mõõtmisel ja tulemuste raporteerimisel lähtuda kolmest ringmajanduse standardist, milleks on:

  • EVS-ISO 59004:2025 Ringmajandus. Mõisted, põhimõtted, rakendused. See standard määratleb võtmemõisted, kujundab ringmajanduse visiooni ja põhimõtted ning annab juhise nende rakendamiseks vajalike tegevuste osas;
  • EVS-ISO 59020:2025 Ringmajandus. Ringsuse tulemuslikkuse mõõtmine ja hindamine. See standard täpsustab nõuded ning annab juhised süsteemi ringsuse määratlemiseks ning mõõtmiseks;
  • EVS-ISO 59040:2025 Ringmajandus. Toote ringsuse andmeleht. See standard annab ette mõõtmistulemuste avalikustamise vormi.

Lisa V: toimivuse hindamine uues võtmes

Uue määruse Lisa V toob kaasa olulised muutused ka tehnilises tõendussüsteemis:

  • tootetüüpide hindamine ja deklareerimine toimub vastavalt ühtlustatud tehnilistes spetsifikatsioonides määratud tootekategooriatele või Euroopa hindamisdokumendile;
  • toote toimivus tuleb väljendada arvutatud väärtuste, tasemete või klassidena, mitte viidetena muudele dokumentidele;
  • riskianalüüs ja ringsusega seotud soovitused (ehk Lisa IV) on nüüd osa toimivus-vastavusdeklaratsioonist
  • Toote keskkonnaalaste põhiomaduste arv kasvab ühest (globaalse soojenemise potentsiaalise) üheksateistkümnele (kogu olelusringi keskkonnamõjud).

Kas tootjad on valmis?

Praegu valitseb turul pigem vaikus. Eesti tootjad ei ole uue ehitustoodete määruse vastu erilist huvi tundnud kuna oodatakse uute harmoniseeritud standardite väljatöötamist. Võimalik arvestus on ka, et kui siiani ei ole CE märgist ega toote keskkonnadeklaratsiooni (EPD) vaja läinud, ju siis ei lähe ka tulevikus. Mis on võimalik kuid minu hinnangul ebatõenäoline arengustsenaarium. Nimelt on Ehitustoodete määrusest tulenevalt vaja arvestada veel ühe uue dokumendiga ja selleks on toote digipass. Tegemist ei ole uue digividinaga, mille kasutamises Eesti a priori kõigist kõige tugevam on. Digipass koondab toimivus- ja vastavusdeklaratsiooni andmed digitaalsel kujul ning muudab need avalikult kättesaadavaks. Vajalikud digipassi tehnilised standardid jõustuvad küll 2026.a, kuna aga ringmajanduse standardid on juba olemas, siis on alates 8.01.2026 tootjatel võimalik oma toodete toimivus-vastavusdeklaratsioone digitaalsel juhul oma kodulehtedel juba avalikustada. Alates 8.01.2027.a on aga vabatahtlikult võimalik juba kasutada ka toote digipassi ning kohustuslikuks muutub toote digipass alates 1.07.2028.a.

Kokkuvõtteks

Kui keegi nimetab määruse määruse nr 74 “Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord muudatusi ’keelekorrektuuriks’, siis on see üsna julge lihtsustus. Tegelikult liigume hoopis uude paradigmasse, kus iga tee-ehituses kasutatav toode peab olema läbipaistvate olelusringi andmetega, ringselt mõtestatud ja digitaalselt tõendatud. Eesti tootjatele on see ühtaegu väljakutse ja võimalus – võimalus tõsta oma toodete usaldusväärsust ja vastavust uuele ringmajanduse ajastule.