Euroopa Liit on viimastel aastatel seisnud silmitsi kolme suure väljakutsega: tööstuse konkurentsivõime langus, kasvav sõltuvus kolmandatest riikidest ning vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Nende probleemide lahendamiseks esitas Euroopa Komisjon 2026. aastal uue regulatsiooni – Industrial Accelerator Act (IAA) ehk tööstuse kiirendamise määruse ettepaneku. Kuigi määrust esitletakse eelkõige tööstuspoliitika ja majanduse konkurentsivõime meetmena, sildistades see ’Made in Europe’ määruseks, on selle tegelik eesmärk kiirendada Euroopa tööstuse dekarboniseerimist ja luua tugevam turg madala süsiniku jalajäljega toodetele. Eesti tööstusettevõtetele ja rohetehnoloogia arendajatele, võib see määrus tähendada nii uusi võimalusi kui ka täiendavaid kohustusi. Selles artiklis vaatame mis on IAA määruse peamised põhimõtted ja kuidas need mõjutavad madala süsinikujalajäljega materjalide turgu.

Tööstuse kiirendamise määrus (IAA) on Euroopa Liidu uus regulatiivne raamistik, mille eesmärk on tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, kiirendada tööstuse dekarboniseerimist, vähendada siseturu sõltuvust kolmandatest riikidest ning luua turg Euroopas toodetud madala süsiniku jalajäljega toodetele. Euroopa Komisjon soovib, et 2035. aastaks moodustaks tööstus vähemalt 20% Euroopa Liidu SKP-st, võrreldes tänase, umbes 14% tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks keskendutakse strateegilistele sektoritele, mis on olulised nii majanduse kui ka rohepöörde jaoks.

IAA keskendub ainult sektoritele, millel on suur roll Euroopa tööstuse väärtusahelates ja kasvuhoonegaaside heites. Seega ei ole tegemist tööstuse boostimisega olenemata spetsialiseerumisest vaid väga täpselt energiaintensiivsele tööstusele suunatud määrusega. Eesti lobi Brüsselis energiaintensiivse tööstusega ei tegele ning see on andnud hea kõlapinna kohalike lobistide väitele, et kõik keskmisest suurema energiatarbega tootmised on energiaintensiivsed. Ei ole. Energiaintensiivne tööstus ei ole iga tööstus vaid piirdub väga konkreetsele nelja sektoriga. Nendeks on terase, alumiiniumi, tsemendi ja kemikaalide tootmine. Nii et Eestis puudutab tööstuse kiirendamise määrus peamiselt ehitussektorit.

Ja veel teiseski osas vajab tööstuse kiirendamise määrus Eestis selgitavat eeltööd. Nimelt on määruse üheks eesmärgiks ka rohetehnoloogiate arendamine. Kuid ka selles osas on väga selgelt teada, et tegemist on nn netonull-tehnoloogiatega, milleks on akud, soojuspumbad, elektrolüsaatorid, tuule- ja päikeseenergia tehnoloogiad ning komponendid.

Euroopa tööstuse suures pildis on oluline, et tööstuse kiirendamise määrus on suunatud ka autotööstuse ja elektrisõidukite turu arendamisele. Kuigi need sektorid moodustavad umbes 15% Euroopa tööstusest, on nende mõju kogu majandusele väga suur kuna need varustavad paljusid teisi tööstusharusid.

IAA üks kõige olulisemaid muutusi puudutab aga avalikke hankeid ning just selles kontekstis on arusaadav, miks määrust nimetatakse ka ’Made in Europe’ määruseks.  Euroopa Liidus moodustavad avalikud hanked umbes 15% SKP-st, ehk üle 2 triljoni euro aastas ning IAA eesmärk on kasutada seda ostujõudu Euroopa tööstuse tugevdamiseks. Praktikas tähendab see, et avalikes hangetes võib edaspidi eelistada Euroopas toodetud tooteid ja komponente, madala süsiniku jalajäljega materjale ning Euroopa väärtusahelatega tehnoloogiaid. Näiteks tuleks valmis olla, et osa avalikes projektides kasutatavast terasest, alumiiniumist ja betoonist peab vastama madala süsiniku nõuetele. Või et riigile hangitavad elektriautod peavad olema kokku pandud Euroopa Liidus. Seadusandja lootus on, et nii luuakse uus turg rohelisematele Euroopa tööstustoodetele.

Alates Draghi raportist toetavad kõik EL roheleppest lähtuvad õigusaktid ühe osana ka majandusliku loogika muutmist. Teemaks ei ole aga mitte majandusarengu suunamine tasaarengu teele vaid keskkonnakahjude arvestamine toorme hinda. Ringsete ning rohelisemate materjalide kasutamist takistab praegu nende kõrgem hind võrreldes esmaste ning fossiilenergia põhiste materjalidega. Järelikult tuleb majanduspoliitiliste vahenditega muuta esmane ressurss kallimaks kui teisene (kasutatud) ressurss. Sellele majandusarengu loogika muutmisele on suunatud nii ringmajandus kui tööstuse dekarboniseerimine. IAA lahendab selle probleemi nõudluse poolelt  avalike hangete abil nn juhtiva turu loomisega, kus osa materjale peab vastama madala süsiniku kriteeriumidele. Näiteks nõudega, et vähemalt 25% avalike projektide terasest peab vastama madala süsiniku standardile. Madala süsinikusisalduse nõuded kehtestatakse ka alumiiniumile ja betoonile. Loodetavalt annab selline nõudluse suurendamine tööstusele kindluse investeerida uutesse tehnoloogiatesse.

Teine oluline osa IAA-st on investeeringute kiirendamine. Paljud tööstusprojektid Euroopas venivad aastaid, sest lubade menetlus on keeruline ja killustunud. Siit eesmärk kiirendada tööstusprojektidele vajalike lubade menetlemist ühtset kontaktpunkti loomise, digitaalse menetluse rakendamise ning menetlustähtaegade lühendamise abil. Lootus on, et see kiirendab uute tehaste rajamist Euroopas ning dekarboniseerimisprojektidesse ja rohetehnoloogia tootmisesse tehtavaid investeeringuid. Vajaliku tööriistana antakse liikmesriikidele võimalus luua nn tööstuse kiirendusalasid, need on piirkonnad, kus lubade menetlus on kiirem, infrastruktuur on valmis tööstusinvesteeringuteks ja ettevõtted saavad koonduda tööstusklastritesse.

IAA mõjutab otseselt ka Eesti tööstusettevõtteid, eriti ehitusmaterjalide tootmist ning ehitussektorit tervikuna ja rohetehnoloogiate arendajad. Ehitussektor on üks suurimaid materjalide tarbijaid Euroopas ning lootus on, et IAA suurendab nõudlust madala süsiniku jalajäljega betooni ja terase ning keskkonnasäästlike ehitusmaterjalide järele. Mis tähendab, et tootjad, kes suudavad tõendada oma toodete keskkonnamõju, saavad olulise konkurentsieelise. Seega muutuvad oluliseks keskkonnadeklaratsioonid (EPD), toote süsinikujalajälje arvutused ja olelusringi (LCA) analüüsid. Ilma nende tõenditeta võib tulevikus olla keeruline osaleda rahvusvahelistes hangetes.

Kuigi „Made in Europe“ põhimõte kaitseb Euroopa tööstust kolmandate riikide konkurentsi eest, suurendab see samal ajal konkurentsi Euroopa sees. Eesti ettevõtted konkureerivad üha rohkem Saksamaa, Poola ja Skandinaavia tootjatega, kes tegutsevad samadel turgudel. Seetõttu muutuvad tootmise efektiivsus, keskkonnamõju vähendamisele suunatud tegevused ning keskkonnasäästlikkust tõendavad sertifikaadid ja keskkonnaandmed üha olulisemaks.

Kuidas Taasterahastu aitab ettevõtteid valmistuda?

Taasterahastu OÜ aitab ettevõtetel valmistuda uute regulatsioonide ja turu nõuetega pakkudes tuge järgmistes valdkondades:

  • EPD keskkonnadeklaratsioonide koostamine
  • toodete süsinikujalajälje arvutamine
  • LCA analüüsid
  • ESG ja kestlikkuse raportid
  • rohepöörde strateegiad tööstusettevõtetele

Kui soovite hinnata oma toodete keskkonnamõju või valmistuda tulevasteks Euroopa hangeteks, võtke meiega ühendust.