Euroopa Komisjon avaldas paar nädalat tagasi (märts, 2026) analüüsi, millele tuginevalt hakatakse hoonete keskkonnamõju hindamisel loobuma kasutusfaasi energiatarbimise fookusest ning tulevikusuunaks tõstetakse hoonete kliimamõju hindamine hoone kogu olelusringi ulatuses, alates materjalide tootmisest ja ehitusest kuni kasutamise ja lõpuks lammutamiseni [1]. Komisjon nimetab oma uue poliitikasuuna whole-life carbon lähenemiseks. Arvan, et ehituse ja kinnisvara käsitlemisel on aeg uue lähenemisega harjuda. Energiatõhusus on eilne päev. Kohe selgitan.
Traditsiooniliselt on suurim tähelepanu olnud hoonete kasutusaegsel energiakulul ehk kütmisel, jahutamisel ja ventilatsioonil. Mis on ka põhjendatud kuivõrd kasutusaegsed heitmed moodustavad siiski suurema osa hoonete kogu süsinikujalajäljest. Samas ei ole ülejäänud osa ehk materjalidesse seotud (kehastunud) süsinik sugugi vähetähtis. Kehastunud süsinik hõlmab ehitusmaterjalide tootmist, transporti, ehitustegevust, renoveerimist ning ka lammutamist. Eriti oluline on see uute, energiatõhusana ehitatud või energiatõhusaks renoveeritud hoonete puhul kuna nende kasutusaegsed heitmed on juba viidud väga madalale tasemele. Energiatõhusate hoonete puhul võib materjalide ja ehituse mõju olla isegi suurem kui hoone kasutamise ajal tekkiv keskkonnamõju.
Euroopa Liidu hoonefond tervikuna emiteerib igal aastal ligikaudu 808 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti. Kuigi enamik heitest tuleneb hoonete kasutamisest, on tähelepanuväärne, et uusehitus, mis moodustab vaid umbes ühe protsendi hoonete kogupindalast aastas, põhjustab koguni ligi viiendiku kogu sektori heitmetest. Komisjon väidab selle näite abil, kui suur mõju on enne hoone kasutuselevõttu tehtud materjalivalikutel ja ehitusotsustel. Ning vastavalt on otsustanud, et ainult energiatõhususe parandamisest enam ei piisa vaid tegeleda tuleb ka ehituse ja materjalide süsinikujalajäljega.
Komisjoni analüüs toob esile kolm peamist suunda, mille abil hoonete olelusringi heitmeid vähendada. Esimene neist on piisavus (sufficiency) ehk olemasolevate hoonete parem kasutamine. See hõlmab nii tühjade või alakasutatud pindade kasutuselevõttu kui ka hoonete funktsiooni muutmist ja renoveerimise eelistamist uusehitusele. Poliitikakujundaja suures pildis on Euroopa linnad täis kasutamata või alakasutatud hooneid, samal ajal kui eluasemete puudus on kasvav probleem. Miks mitte kujundada need hooned ümber elamispindadeks ja lahendada seeläbi korraga nii sotsiaalseid kui keskkonnaprobleeme?
Teine oluline suund on tõhusus (efficiency), mis keskendub nii energia- kui ka materjalikasutuse optimeerimisele. Euroopa poliitikakujundaja vaates tähendab see tänasest palju paremaid projekteerimislahendusi, väiksemat materjalikulu, ringlussevõtu suurendamist ning hoonete eluea pikendamist.
Kolmas suund on taastuvus (renewables). Komisjon näeb selle suunaga ette, et nii energia- kui ka materjalivajadus kaetakse võimalikult suurel määral taastuvatest allikatest. Taastuvuse suuna parimateks näideteks on taastuvenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel ning bio-põhiste või madala süsinikusisaldusega ehitusmaterjalide kasutamine.
Tavaliselt järgneb igale Komisjoni mõttepaberile terve rida teekaarte ning seadusandlikke regulatsioone. Nii võib poliitikamuutusi oodata ka hoonete dekarboniseerimise mõttepaberi järgselt. Euroopa Liit on juba kehtestanud või ette valmistamas mitmeid regulatsioone, mis nõuavad hoonete kogu olelusringi süsiniku hindamist ja raporteerimist. Uute hoonete puhul muutub see lähiaastatel kohustuslikuks ning mitmes riigis on juba kehtestatud ka piirväärtused sellele kui suur võib hoone süsinikujalajälg ruutmeetri kohta olla. Samuti arendatakse standardeid ja toote digipassi kuna need võimaldavad jälgida ehitusmaterjalide keskkonnamõju kogu olelusringi ulatuses, soodustades ühtlasi ringmajanduse arengut.
Nii liigub Euroopa ehitussektor suunas, kus iga hoone ei ole enam pelgalt füüsiline objekt, vaid kompleksne keskkonnamõju kandja kogu oma eluea vältel. Nii ei ole whole-life carbon lähenemise mõistmine ja arvestamine enam üks võimalus paljudest vaid uus vastavusnorm.
Kõige olulisem regulatiivne muutus, millele tuginevalt uut vastavusnormi rakendatakse, on uus Ehitustoodete määruse (CPR) rakendamine. Kui 2025.a. jaanuarini kehtinud Ehitustoodete määrus [2] keskendus toodete tehnilistele omadustele, siis uue Ehitustoodete määruse [3] kohane lähenemine nõuab, et ehitustoodete tootjad tõendaksid oma toodete keskkonnamõju kogu olelusringi ulatuses. Nii et iga materjal, mida hoones kasutatakse, peab olema kirjeldatud mitte ainult tehniliste näitajate vaid ka keskkonnamõjude kaudu.
Eestis on Ehitustoodete uue määruse nõuded alates 01.01.2026 juba jõustunud kuivõrd need on Ehitusseadustiku muutmisega üle võetud. Taasterahastu on oma varasemates analüüsides samuti välja toonud [4], et hoone keskkonnajalajälge ei saa taandada ainult süsinikule. Süsinikujalajälg, täpsemalt globaalse soojenemise potentsiaali indikaator (GWP), on vaid üks näitaja. Tegelik keskkonnamõju hõlmab aga ressursikasutust ning ringmajanduse põhimõtetega arvestamist.
Kõige olulisem järeldus hoonete dekarboniseerimise mõttepaberi põhjal on, et ehitussektor liigub nii Eestis kui kogu Euroopas suunas, kus otsuseid ei tehta enam ainult energiatõhususe või hinna põhjal vaid hoone olelusringi keskkonnamõjude tervikvaadet arvestades. Ehitustoodete määrus on siin võtmetähtsusega, sest see loob andmestiku, millele kõik teised otsused saavad toetuda. Ilma usaldusväärsete tooteandmeteta ei ole võimalik arvutada hoone tegelikku keskkonnamõju ega teha teadlikke valikuid.
[1] Commission staff working document. Supporting life-cycle approaches to decarbonise European buildings, Brussels, 17.3.2026, SWD(2026) 93 final
[2] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9.märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turutingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ
[3] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 2024/3110, 27.november 2025, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011
[4] https://taasterahastu.ee/mis-on-hoone-keskkonnajalajalg-ja-miks-see-pole-ainult-susinikujalg/