Võrreldes standardi EVS-EN 15978:2011 varasema versiooniga on uus EVS-EN 15978:2026 muutunud märksa detailsemaks, süsteemsemaks ja regulatiivsemaks. Kui vana standard keskendus peamiselt hoone elutsükli keskkonnamõjude arvutamisele klassikalise LCA loogika järgi, siis uus standard käsitleb hoone keskkonnatoimivust juba tervikliku ja kontrollitava süsteemina, mis on seotud Euroopa Liidu kliima-, ringmajanduse ja ehitusregulatsioonidega.

Esimene oluline muutus ilmneb juba hindamisprotsessi alguses. Vanas standardis alustati hindamise põhjuse identifitseerimisest ning määrati hindamise eesmärk ja kavandatud kasutus. Uues standardis on see samm täpsemalt sõnastatud kui hindamise eesmärgi kindlaksmääramine ning lisandunud on nõue määrata ka hindamise objekt ja kavandatud rakendus. See tähendab, et hindamise kasutusotstarve peab olema algusest peale selgelt defineeritud, näiteks kas tulemust kasutatakse projekteerimisel, regulatiivses tõendamises, sertifitseerimisel või investeerimisotsustes.

➡️ Fookus liigub konkreetsele kasutusotstarbele ja regulatiivsele rakendusele.

Üks suurimaid muudatusi on täiesti uue etapi lisandumine, milleks on detailsuse taseme ja andmevajaduste määramine. Seda sammu 2011. aasta standardis ei olnud. Uues versioonis tuleb juba hindamise alguses määrata hindamise tüüp, vajalik detailsus, tarbeenergia ja tarbevee kvantifitseerimise põhimõtted ning see, kuidas kasutatakse EPD-sid ja muid keskkonnaandmeid. See muudab kogu protsessi palju andmekesksemaks ja rõhutab andmete kvaliteedi olulisust. Seeläbi muutub üldiste hinnanguliste väärtuste kasutamine keerulisemaks ning järjest suurem roll on kontrollitud toimivus-vastavusdeklaratsioonidel, EPD-del ja teistel struktureeritud andmeallikatel.

➡️ Uus standard ühendab EL hoonete energiatõhususe direktiivi uue lisa III, ehitustoodete uue määruse, Level(s) raamistiku ning jätkusuutliku rahanduse taksonoomia nõuded.

Samuti on muutunud hindamisobjekti kirjeldamise loogika. Kui vanas standardis keskenduti peamiselt funktsionaalsele ekvivalendile, süsteemi piiridele ja hoone füüsikalistele omadustele, siis uus standard nõuab lisaks ka hoone mudeli kirjeldamist ja kvantifitseerimist. See viitab selgelt BIM-põhise ja digitaalse andmemudeli kasutamise suunas liikumisele. Hoone ei ole enam ainult kirjeldatud objekt vaid andmemudel, mille kaudu toimub keskkonnamõjude arvutamine.

➡️ Uus standard nõuab BIM-andmemudeli põhist lähenemist ja kvantitatiivset kirjeldust.

Elutsükli stsenaariumide käsitlus on samuti muutunud detailsemaks. Vanas standardis kirjeldati üldiselt elutsükli etappe ja nendega seotud stsenaariume. Uues standardis eristatakse selgelt mooduleid A–C ning väljaspool süsteemi piire olevat moodulit D. Moodul D roll on muutunud palju olulisemaks ning see on nüüd seotud ringlussevõtu, taaskasutuse ja tulevikus välditavate mõjude käsitlusega. Lisaks võetakse uues standardis arvesse tulevikustsenaariume, näiteks energiasektori dekarboniseerimist hoone kasutusaja jooksul. Seega ei käsitleta hoonet enam ainult tänase olukorra põhjal vaid hinnatakse ka tulevikus muutuvaid tingimusi.

➡️ Moodul D käsitlus on nüüd palju selgem ja kooskõlas ehitiste keskkonnadeklaratsioonide tootekategooriate üldreeglite standardiga EVS-EN 15804+A2. Olgu siinkohal aga lisatud, et EN 15804 on hetkel uuendamisel ja prEN15804 rev hääletus plaanitud lõppema 2026-07-07. Eestis ei ole kedagi kes sellest uuendusest midagi teaks kuna tegemist on CEN/TC 350 vastutusalas oleva standardiga kuid meie selle töös ei osale. Seetõttu jääb meil üle uus versioon peale EL standardina jõustumist lihtsalt üle võtta.

Varasemas standardis oli eraldi etapp hoone ja selle elutsükli kvantifitseerimiseks, kus määrati netokogused, brutokogused ja andmemaht. Uues standardis ei ole seda enam eraldiseisva etapina välja toodud, sest kvantifitseerimine on integreeritud hoone mudeli ja andmevajaduste määratlusse. See peegeldab üleminekut käsitsi koguste arvutamiselt digitaalsetele mudelitele ja automatiseeritud andmetöötlusele.

➡️ Protsess muutub rohkem BIM-/LCA-andmepõhiseks, vähem käsitsi koguste arvutamiseks.

Keskkonnaindikaatorite osa on uues standardis oluliselt laienenud. Kui vana standard keskendus peamiselt keskkonnamõjudele ja nende arvutusmeetoditele, siis uus standard hõlmab lisaks ressursikasutust ja materjalide ringsuse näitajaid, biogeense süsiniku sisaldust, süsiniku sidumist ning muid mitte-LCA põhiseid keskkonnanäitajaid. Samuti tuuakse sisse kohaliku keskkonnaga seotud aspektid. Seega ei tähenda hoone keskkonnatoimivuse hindamine enam ainult CO₂ jalajälje arvutamist vaid lisaks ka ressursi- ja ringmajanduse hindamist.

➡️Uus standard liigub puhtalt süsiniku/LCA hindamiselt laiemale ringmajanduse ja ressursikasutuse hindamisele.

Oluline muudatus puudutab ka kontrollimist ja tõendamist. Vanas standardis oli protsessi lõpus üldine tõendamise etapp. Uues standardis on see asendatud eraldi kontrollisüsteemi ja protseduuriga, millele järgneb aruandlus. See tähendab, et kvaliteedikontroll ja verifitseerimine muutuvad palju formaalsemaks ning hindamise tulemused peavad olema paremini kontrollitavad ja võrreldavad.

➡️ Verifitseerimine ja QA/QC muutuvad oluliseks.

Lisaks on uues standardis eraldi välja toodud eluea lõpu stsenaariumidega seotud lisateave. See rõhutab taas ringmajanduse, taaskasutuse ja moodul D tähtsust. Eluea lõpu käsitlus ei ole enam kõrvalteema vaid on saanud oluliseks osaks kogu hindamismetoodikast.

➡️ Ringlussevõtt, taaskasutus ja moodul D muutuvad keskseks teemaks.

Ka aruandlus on muutunud detailsemaks ning standardiseeritumaks. Kui varasem standard nõudis üldist teavet, hindamise tulemusi ja andmeallikaid, siis uus standard nõuab eraldi süsteemi piiride, hoone mudeli, toodetud ja eksporditud energia ning tulemuste edastamise kirjeldamist. Eesmärk on muuta erinevate projektide tulemused paremini võrreldavaks ning tagada nende kasutatavus regulatiivses raamistikus.

➡️ Raporteerimine muutub standardiseeritumaks ja võrreldavamaks.

Kokkuvõttes võib öelda, et EVS-EN 15978:2011 oli peamiselt klassikaline hoone LCA hindamise standard kuid EVS-EN 15978:2026 on kujunenud Euroopa Liidu kliimapoliitika ja ringmajanduse eesmärke toetavaks terviklikuks keskkonnatoimivuse raamistikuks. Uus standard seob hoone keskkonnahindamise palju tugevamalt EPD-de, digitaalse andmehalduse, ringmajanduse, tulevikustsenaariumide ja kontrollitud aruandlusega ning muudab kogu hindamisprotsessi senisest märksa struktureeritumaks ja regulatiivsemaks.

Uue standardi jõustumisega saab lahenduse ka üks oluline mõistete tõlkimise dilemma – kas life cycle korrektne vaste eesti keeles on ’olelusring’ või ’elutsükkel’? Siiani oli 15978 ainus alus kasutada vastet ’olelusring’. Uue standardiga on see alus aga kadunud kuna otsustatud on tõlkevaste ’elutsükkel’ kasuks.

Lisan siia ka ülevaate hoone olelusringi moodulitest, näidates ära milliseid mooduleid peab Eesti meetodit kasutades arvestama praegu ja millised uue standardiga lisanduvad. Kui lisaks arvestada, et hoonete keskkonnatoimivuse hindamise vana standardi maht oli 60 lk, uus sisaldab aga 124 lk nõudeid ja juhiseid, siis ehk ei olegi vaja Eesti oma meetodi uuendamisele aega kulutada?