Hoonete energiatõhususe direktiivi Lisa III asendatakse delegeeritud aktiga 8723, 16.12.2025 Amending Annex III to Directive (EU) 2024/1275 of the European Parliament and of the Council as regards the Union framework for the national calculation of life-cycle global warming potential, kehtestatud uue Lisaga III.

Mida see Eestis tähendab?

  • Kuna uute hoonete GWP hindamine hakkab toimuma muu EL võrreldaval alusel, siis tuleb üle vaadata hoone süsiniku jalajälje hindamise metoodika (BuildEST, EHEA, SARV).
  • Tekib tugev surve kasutada väikese süsinikujalajäljega ehitusmaterjale (nagu puhas tsement ja teras) ning toetada süsiniku sidumise tehnoloogiaid (nagu puitkonstruktsioonid, korduskasutus ja ringlussevõtt).

Mis on muudatuste sisu?

 1. Riiklikus hoone süsinikujalajälje arvutusmetoodikas saab kohustuslikuks deklareerida heitkoguseid ka järgmistes etappides:

B1 – kasutamine = materjalidest/karboniseerimisest ning külmutusagentidest lenduvad heitkogused vähemalt vaiksätete tasemel

B2 – hooldamine = võib lihtsustada vaiksätete tasemele

B3 – remontimine = võib lihtsustada vaiksätete tasemele

D1 – lisateave väljaspool olelusringi = korduskasutuse/ringlussevõtu/energia taaskasutamise potentsiaal väljaspool süsteemi piiri

D2 – lisateave väljaspool olelusringi = heitekoormus/-kasu oma toodetud elektrist/soojusest/veest väljaspool süsteemi piiri

Praegu on metoodikas B1,B2 ja B3 hoone süsiniku jalajälje arvutuse tulemusest välja jäetud põhjendusega, et andmed puuduvad ning mõju on väike. Moodul D (biogeenne süsinik) on aga käsitletud kui ühte moodulit, mis ei kuulu tulemusse. Neid käsitlusi muudetakse – nii B1, B2, B3 kui D kategooria saavad kohustuslikuks, kusjuures D jaotus peab olema vähemalt D1 + D2.

2. Riiklik hoone süsinikujalajälje arvutusmetoodika muutub C3 Jäätmetöötlus etapi osas nii, et C3 etappi jääb ainult jäätmetöötluse mõju, samas kui D1 raporteeritakse eraldi kasu/heitmekoormust väljaspool süsteemi piiri.

3. Eesti energiamärgise vorm tuleb ümber töötada, nii et:

  • lisanduvad kõik kohustuslikud moodulid, st sisaldab vähemalt:
  • A1 – A3 – on ka praegu
  • A4 – A5 – on ka praegu
  • B1 – B4 – praegu on ainult B4
  • B6 – on ka praegu
  • C1 – C4 – on ka praegu
  • D1
  • D2
  • kliimaindikaator on praegu GWPfossil kuid kasutama tuleb hakata GWPtotal  
  • EHEA andmebaas peab toetama GWPtotal arvutamist (summa GWPfossil + GWPbiogenic + GWPLULUC)

4. Kasuliku pinna osas lisatakse kasuliku pinna definitsioon ja aruandes esitatakse pindalade jaotus komponentide kaupa. Vaja selleks et erinevate hoonete indikaator GWP kg CO2 ekv /m2 oleks võrreldav. Kui kirjutada „kasulik põrandapind“ = X m2, siis peab olema selge, kas arvestati ainult hoone piirete sees olevaid pindu, kuidas käsitleti trepikodasid, koridore, tehnolruume, panipaiku, parkimist, keldrit, rõdusid jms. Energiamärgise ühik „köetav põrandapind“ asendub näitajaga „kasulik pind“ (useful floor area), nii et oleks selgelt kirjeldatud, mis pindala on kasutusel. Hoone süsiniku jalajälje arvutamise Eesti metoodikas tuleb aga ära määratakse, et välisalad/lisahooned on üldjuhul väljas kuid omaniku vastutusalas olevad ning energiamärgisega seotud välised tehnosüsteemid võivad olla sees ilma, et pindala suureneks.

5. Aastapõhine lähenemine tehakse ümber, sest energiamärgisel on vaja näitu kgCO2ekv/m2 kasulik pind 50 aasta kohta (praegu „aasta kohta“). Hoone süsiniku jalajälje arvutusperiood peab alati olema 50 aastat (praegu metoodikas „võrdeline või maksimaalselt 50 a“) ning indikaator peab olema kgCO2/m2 (praegu kgCO2/m2/a ning kgCO2/m2/inimese kohta/a).

6. Muutub andmehierarhia ning sellega seoses tuleb ka hoone süsiniku jalajälje hindamise metoodikas loobuda EPD-de keskmistatud väärtuste kasutamisest. Hetkel lähtub metoodika hoonete energiatõhususe direktiivi olemasolevast Lisast III ning lubab võimaluse korral kasutada vana ehitustoodete määruse (CPR/305/2011) kohaseid andmeid. Energiatõhususe direktiivi uue Lisaga III kehtestatakse aga uus andmehierarhia järgmiselt:

  • prioriteetsed on toimivus-vastavusdeklaratsiooni andmed;
  • üleminekuperioodil on lubatud kasutada vana ökodisaini regulatsiooni energiamärgise andmeid;
  • kasutada võib ka projekti- ja tootespetsiifilisi andmed (EN 15804, EN50693, sektori keskmised, geneerilised andmed ning vaikeväärtusi.

Hoone süsiniku jalajälje hindamise metoodikas on praegu lubatud kasutada EHEA, EPD-de jt verifitseeritud andmebaaside andmeid. Eesti peab aga seadusandluses üle võtma, et uuele ehitustoodete määrusele vastavad toimivus-vastavusdeklaratsioonid on alati esimene andmeallikas. Metoodikas on hetkel järeldatud, et Eestil ei ole vaja EPD-de registrit kuna EPD-de andmeid saab võtta välisregistritest. See hinnang asendub andmete kättesaadavuse ja kvaliteedihierarhia korraldusega (ükskõik kas registriga või ilma). Mis tähendab ühtlasi, et EHEA peab muutuma kindlate reeglite alusel regulaarselt uuendatavaks andmebaasiks.

7. Hoone päikesepaneelide või muu kohapealne energia tootmisele kehtestatakse ühtne reegel, kuidas selle süsteemi „ehitamise jalajälg“ ning selles toodetud/ekporditud energia mõju arvestusse läheb. Nii, et hindaja ei saa seda ise otsustada vaid Eesti seadusandja määrab kindlaks, kuidas tuleb energiamärgisel jagada paneelide tootmise ja paigalduse CO2 kehastunud heited (st valima kas A või B1/B2 lähenemise) ja näitama eksporditava energia mõjud (D2). Kui tahetakse lihtsust, siis valitakse lähenemine A (st kogu taastuvenergia tootmissüsteemi „jalajälg“ nagu paneelid, inverter, paigaldus jm, pannakse hoonele ning eksporditud elekter kajastatakse eraldi D2-s). Kui tahetakse arvestada suurte ja palju eksportivate päikeseenergis tootjatega, siis valitakse lähenemine B1 (st taastuvenergia tootmissüsteemi jalajälg jagatakse – see osa, mida hoone ise tarbib, läheb hoonele ning see osa toodangust, mis eksporditakse, läheb D2)

8. Energiamärgisele läheb tegelikult valmis ehitatud hoone jalajälg. Seega viiakse metoodikasse sisse 2-astmeline töövoog:

  • arhitektuuri ja projekteerimise (design stage) tasemel tehtav hinnang;
  • kohustuslik uuendus tegelikule ehitusele, tehakse enne kasutusloa saamist ning see number läheb energiamärgisele.

Milline on muutuste ajaskaala?

Detsember, 2025 – delegeeritud akt avaldatakse EL teatajas, jõustub 2026 algus

29.mai 2026 – Eestis peab Lisa III muutmine olema üle võetud

1.01.2027 – valminud peab olema Eesti piirväärtuste seadmise teekaart

1.01.2028 – kõigi >1000 m2 kasuliku pinnaga uute hoonete energiamärgisel on avalikustatud GWPtotal

1.01.2030 – kõigi uute hoonete energiamärgisel on avalikustatud GWPtotal