Eesti ei osale ehitussektori ringmajanduse standardite kujundamises, sest ükski huvigrupp pole huvi üles näidanud. Sellegipoolest peavad nende standardite sisuga aga kõik turuosalised – arhitektid, projekteerijad, ehitajad ning ehitusmaterjalide tootjad, siiski arvestama. Selle lihtsa erinevusega, et kuna me praegu huvi ei tunne, siis puudub turuosalistel igasugune ettevalmistav info ehitiste ning ehitustoodete keskkonnahoidlikkusele esitatavate nõuete osas. Peale jõustumist peame nendega aga arvestama, ilma igasuguse aruteluta.

Kõige olulisem muutus, mida ehitussektori ringmajanduse standardid ette valmistavad, on ehitustoote ja ehitise digipass. See saab olema ainus viis, kuidas keskkonnahoidlikkuse nõuetele vastavust avalikult kommunikeerida. Kui me ehitussektori ringmajanduse standardiloomes aga ei osale, siis peame arvestama, et keegi meist ei saa ennast toote digipassi saamiseks ette valmistada, sest infot lihtsalt ei ole. Tavaliselt saab uute turunõuete kohta esimese info standardiprojektide avalikes kommenteerimisringides. EL standardimisorganisatsiooni reeglitega on aga määratud, et see info on kättesaadav ainult standardiloome töögruppides osalevates liikmesriikides. Seega – kui Eesti ei osale, siis peame ootama kuni ehitussektori ringmajanduse standardid on jõustunud. Ilmselt oleme selleks hetkeks aga kõik konkurentsieelised juba maha maganud.

Ehitustoodete määrusega (CPR, (EL) 2024/3110) on ehitustoodete põhiomaduste keskkonnatoimele kehtestatud senisest oluliselt rangemad normid. Lisaks on EL ringmajanduse tegevuskavast ning kestlike toodete ökodisaini nõuete kehtestamise raamistikust (ESPR, (EL) 2024/1781) tulenevalt teada, et ehitussektorile on kehtestatud digipassi nõue. Tegemist ei ole järjekordse IT-vidinaga vaid väga sisulise, ressursikasutust väärtustava siseturu turunõudega. Ehitise ja ehitustoote digipass on lahendus, mis aitab ellu viia siseturu ringmajanduse eesmärke. Mis on erakordselt oluline uus teadmine arvestades, et mingil põhjusel tegeleme Eesti ehitussektoris ainult kas siseturu kliimaeesmärkide või jäätme- ja energiatõhususe direktiivide jõustamisega, mitte aga ringmajanduse eesmärkidega.

Toote digipassi tehniliste standardite projektid on hetkel avaliku kommenteerimise staadiumis (prEN 18216, prEN 18219, prEN 18220, prEN 18221, prEN 18222, prEN 18223) ja need on tehnilist lahendust kirjeldavad dokumendid. Tegemist on ringmajanduse eesmärkide saavutamist toetava tööriistaga, mille kontseptuaalne ja mõisteruum on kokku lepitud ringmajanduse standarditega (59-seeria).

Ehitussektori jaoks on toote digipassi sisulised nõuded sätestatud 2025.a jaanuaris jõustunud ehitustoodete määrusega. Teada on, et sellest tulenevatest sektoripõhistest ringmajanduse standarditest on esimene standard – prEN 18177 Ringmajandus ehitussektoris. Raamistik, põhimõtted, definitsioonid – avaliku konsultatsiooni juba läbinud. Ettevalmistamisel on aga järgmised ehitussektori ringmajanduse standardid:

  • raamistik, põhimõtted, definitsioonid;
  • ringsuse infovahetuse horisontaalsed nõuded ehitise digipassi jaoks;
  • ringsuse infovahetuse horisontaalsed nõuded ehitustoote digipassi jaoks;
  • horisontaalsed nõuded ehitustoodete taaskasutusele (reuse);
  • horisontaalsed nõuded ehitustööde ja -ehitustoodete ringdisainile;
  • ehitustoodete ja ehitustööde ringdisaini rakendamise juhised;
  • ehitustööde, -komponentide ja -toodete ringsuse hindamise indikaatorid ja meetodid.

Ringmajanduse arengu päästerõngaks peetakse Eestis tagatisrahasüsteeme ja neid on võimalik kasutusele võtta ka ehitustoodete puhul, kohustades tootjaid nõustuma tagasi võtma oma uued, üle jäänud või müümata jäänud ehitustooted. Sellele on aga ehitustoodete määruses pühendatud kõigest üks rida ja sisuliselt suhteliselt ebaoluline rida. Järelikult ei aita meid edasi.

Võrreldes siiani kehtinud määrusega, on ehitustoodete uuest määrusest tulenevalt kõige olulisem see, et ehitustoodete keskkonnakestlikkuse deklareerimisele on kehtestatud uued normid. Välja tuleb arvutada toote olelusring ning tõendada keskkonnakestlikkus selle kõigis etappides, alates toorme hankimisest/loodusvaradest saamisest kuni toote lõpliku kõrvaldamiseni. Süsinikujalajälje vähendamise vaates annab aga kasutatud ja taastoodetud toodete/komponentide kasutamine ettevõtjale täiendava eelise seeläbi, et arvutatav olelusring algab ehitisest eemaldamisega.

Siinkohal vajab selgitamist, mis on taastoodetud toode. See ei ole jäätmehunnikust leitud aknaraam ega lammutatavast hoonest päästetud uks. Taastoodetud toode on ehitustoode, mis on läbinud ümbertöötlemisprotsessi. Teisisõnu – toode, mida on lihtsalt kontrollitud, puhastatud või parandatud – ei ole taastoodetud toode. Kuna kasutatud ehitustoode peab oma tehnilistelt omadustelt olema võrdväärne uuega või sellest parem, siis töötatakse kasutatud toodete jaoks ehk selliste toodete jaoks, mis ei ole muutunud jäätmeks või on lakanud olemast jäätmed, eraldi välja ühtlustatud tehnilised spetsifikatsioonid.

Olulise uuendusena on lisatud nõuded ehitiste kliimakindlusele. Eesmärgiga tagada keskkonnakaitse ja selle ühe osana ka kliimakaitse, näeb määrus ette ehitustoote põhiosade ja materjalide toimivuse ning vastavuse hindamise enne nende ehitustootesse integreerimist, st kohustuslikud uued normid kehtestatakse ka põhiosade ja materjalide suhtes.

Ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivus- ja vastavusdeklaratsiooni, kinnitatakse CE-märgis. See on ainus märgis, mis tõendab toote vastavust ühtlustatud tehniliste spetsifikatsiooonidega hõlmatud põhiomadustele. Kui siiani tuli selle saamiseks deklareerida vastavus ainult ühele põhiomadusele, milleks on globaalse soojenemise potentsiaal (GWP). Nüüdsest tuleb aga  deklareerida vastavus kõigile määruse Lisas II toodud keskkonnaalastele põhiomadustele. Mis tähendab, et ühtlustatud tehnilised spetsifikatsioonid peavad hõlmama kõiki olelusringi hindamisega seotud põhiomadusi, mitte ainult mõju kliimamuutustele. Lihtsamalt öeldes – kui praegu ei saa ilma toimivus- ja vastavusdeklaratsioonita tooteid turule tuua kuid ilma EPD-ta tooteid saab. Siis tulevikus sisaldab toimivus- ja vastavusdeklaratsioon sama info, mis EPD ning rohkemgi veel.

Ja nüüd tähelepanu! Ehitustoodete määrus kohustab kehtestama piirväärtustel põhinevad  toimivusklassid 16 erineva tootepõhise keskkonnaaspekti jaoks. Neist ainult kolm on sellised, millega Eestis hetkel tegeleme ehk võimalikult väike KHG heide olelusringi jooksul; energiakasutus ja tõhusus ning jäätmete kogused. Ülejäänud 13 on kas sellised, millest ehk oleme juba midagi kuulnud või siis on täiesti uued. Olgu siinkohal toodud ka ülevaade kõigist määrusega lisanduvatest tootenõuetest:

  • vastupidavus;
  • võimalikult väike KHG heide olelusringi jooksul;
  • võimalikult suur korduskasutatud ja ringlussevõetud materjalide ja kõrvalsaaduste sisaldus;
  • ohutute, kestlikuks kavandatud ja keskkonnasäästlike ainete valik;
  • energiakasutus ja tõhusus;
  • ressursitõhusus;
  • modulaarsus;
  • korduskasutatavus;
  • uuendatavus;
  • parandatavus;
  • hoolduse ja renoveerimise lihtsus;
  • ringlussevõetavuse ja taastootmise suutlikkus;
  • eri materjalide eraldatavus;
  • kestlik hankimine;
  • võimalikult väike pakend;
  • jäätmete kogused.

Ettevalmistamisel olevate ehitussektori ringmajanduse standardite eesmärk on luua kõigi 16 lisanduva tootenõudega arvestamiseks vajalikud ringmajanduse põhimõtted, suunised ja nõuded ehitustoodete ning ehitiste jaoks. Standardid hõlmavad nii projekteerimise, demonteerimise kui  olelusringi lõpu etappe ning kehtivad nii uute kui olemasolevate ehitiste ja nendesse integreeritud ehitustoodete, ehitusmaterjalide ning komponentide kohta. Kuna korduskasutamise ettevalmistamise, korduskasutamise, taastootmise ja ringlussevõtu eest vastutavatele ettevõtjatele ei pruugi tavapärased kasutusjuhendid ja ohutusteave kättesaadav olla, siis nüüdsest tehakse see teave digitaalsete tootepassidega kõigile ja igal ajal kättesaadavaks.

Seega eeldab ehitustoodete määrus Eesti senise ringmajanduse narratiivi ülevaatamist ning põhimõttelist kontseptsiooni muutust kahes osas:

  • ringmajandust ei arendata ehitusjäätmete liigiti kogumisega;
  • ringmajandust ei arendata madalsüsinikuehitusega.

Ehitusjäätmete liigiti kogumine on lihtsalt üks ringmajanduse eeldustest. Süsiniku jalajälg on aga lihtsalt üks keskkonnamõjudest.

Üleskutse ehitusvaldkonna eestvedajatele!
Uued reeglid muudavad mängu kõigile – nii tellijatele, projekteerijatele, tootjatele kui ehitajatele. Ringmajandus ehituses ei ole enam valik, vaid paratamatus. Just nüüd on sinu võimalus mõjutada tulevikustandardeid!

Eesti vajab infot ehitussektori ringmajanduse standardite kohta ja selle saamiseks peab vähemalt kolm erialaliitu avaldama huvi Eesti Standardikeskusele (EVS).

📣 Kui oled osa erialaliidust, võta initsiatiiv!
📬 Või jaga seda oma liidule – iga hääl loeb!

Loome koos ehituse uued reeglid – vastutustundlikult ja targalt.

Anu Kull

EVS/TK 83 Ringmajandus esimees

01.08.2025