Eestis jõustusid 22.08.2025 määruse Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord (26.07.2013 määrus nr 49) muudatused, mis tulenevad vajadusest üle võtta 7.01.2025 jõustunud EL uus ehitustoodete määrus. Muudatustele lisatud selgituste põhjal jäi mulje, et tegu on pelgalt terminoloogiliste muudatustega – näiteks hakatakse mõiste „toimivusdeklaratsioon“ asemel kasutama terminit „toimivus- ja vastavusdeklaratsioon“ ning mõiste „kasutus- ja paigaldusjuhend“ asemel „üldine tooteteave, kasutusjuhend ja ohutusteave“. Lisaks kinnitatakse mõjuanalüüsis, et muudatustel puudub mõju sotsiaalsele arengule, julgeolekule, välissuhetele ja ka rahakotile – ei lisakulusid ega lisatulusid. Kõlab igavalt ja turvaliselt. Aga kas see on kogu tõde?

Mis tegelikult muutub?

Pealispinnalt võib jääda mulje, et midagi sisulist ei muutu. Kuid põhjalikum võrdlus ehitustoodete määrusega toob välja vägagi olulisemad muudatused, mida siiani aga eriti ei selgitatud ei ole.

Alates 2013. aastast on Eesti ehitustoodete nõuded lähtunud seitsmest klassikalisest põhinõudest:

  • mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus;
  • tuleohutus;
  • hügieen, tervis ja keskkond;
  • kasutamise ohutus ja juurdepääs;
  • kaitse müra eest;
  • energiasäästlikkus ja soojuspidavus;
  • loodusvarade säästev kasutamine.

Uus ehitustoodete määrus lisab sellele aga märgilise uue suuna, milleks on ehitiste ja nende toodete vastupidavus kliimamuutustele. See tähendab, et uute põhinõuetena lisanduvad:

  • ehitustooted peavad tõendama väiksemat keskkonnajalajälge kogu oma olelusringi jooksul, sealhulgas lammutamisel ja utiliseerimisel;
  • kogu projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja hoolduse protsess peab järgima ringmajanduse põhimõtteid.

Mida see tähendab ettevõtjale?

Kui seni piisas tehniliste näitajate tõendamisest ja CE-märgistusest, siis nüüd tekib kohustus arvestada lisaks keskkonnamõjusid ja ringmajanduse põhimõtteid. Praktikas tähendab see:

  • keskkonnadeklaratsioonide (EPD-de) koostamist;
  • ringmajanduse standardite (EVS-EN 59000 seeria) rakendamist;
  • toote digipasside kasutuselevõttu.

Miks see võib jääda märkamatuks?

Eestis ei ole ringmajanduse terviklikku õigusraamistikku ning kehtib jäätmeseadus, mis ei kata aga hoonete elukaare mõjusid ega toote keskkonnamõjusid (mitte segamini ajada süsiniku jalajäljega!). Seetõttu võib jääda mulje, et määruse muutmine ei too kaasa sisulisi nõudeid. Tegelikkuses seab see aga uued ootused kõigile, kes toodavad, impordivad või kasutavad ehitustooteid. Ehk siis kõigile sektoris tegutsevatele ettevõtetele.

Sõnum?

Ehkki 26.07.2013 määruse nr 49 uuele redaktsioonile lisatud selgitused viitavad ainult vormiuuendustele, on nende taga oluline paradigma muutus. Ehitustoodete maailm liigub üha rohkem keskkonnakestlikkuse, läbipaistvuse ja ringmajanduse suunas. Ettevõtted, kes hakkavad varakult kasutama keskkonnadeklaratsioone, ringmajanduse standardeid ja digipasse, saavad olulise konkurentsieelise. Nüüd pole küsimus enam selles, kas muutused tulevad, vaid selles, kui valmis me keskkonnakestlikkuse tõendamiseks oleme.

Vaata vana (305/2011) vs uus (2024/3110) ehitustoodete määrus ja mõtle, kas Sinu ettevõte on valmis uusi nõudeid tõendama?