Tööstuse sõpradel on homme, 4.03.2026, põnev päev! Saame näha, kas Euroopa Komisjon ikka esitleb Tööstuse kiirendamise määrust või lükkub see jälle edasi.

Seniks aga selle dokumendi põhipunktide kokkuvõte. Eesmärk on EL soov tugevdada oma tööstusbaasi, vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja kiirendada tööstuse dekarboniseerimist. Konkreetne siht on, et tootmine moodustaks 2035. aastaks 20% ELi SKP-st. Fookussektorid on energiamahukad tööstused (nt teras, tsement, keemia, alumiinium); netonulltehnoloogiate tootmine (nt akud, päikeseenergia, tuul, vesinik, soojuspumbad) ning autotööstus ja selle tarneahel. Eesti tegelikul tööstusmaastikul puudutab see ennekõike ehitussektorit. Rahatõstmise võimaluste järele on aga joondu võtnud nn rohetehnoloogiate arendajad.

Siin on selle dokumendi põhipunktide kokkuvõte:

Peamised probleemid, mida lahendada tahetakse:

  • haavatavad tarneahelad ja sõltuvus impordist,
  • liiga nõrk nõudlus Euroopa madala süsinikujäljega toodete järele,
  • aeglased ja killustunud loamenetlused, mis pidurdavad investeeringuid.

Olulisemad lahendused:

  • kiirem ja lihtsam lubade menetlus tootmis- ja dekarboniseerimisprojektidele;
  • avalikes hangetes ja toetustes hakatakse eelistama teatud juhtudel madala CO₂-jäljega ja/või EL päritolu tooteid;
  • luuakse raamistik, et välisinvesteeringud tooksid lisaks kapitalile ka tehnoloogiasiiret, töökohti ja väärtusahela sidumist ELis.

“Made in EU” suund: netonulltehnoloogiate puhul nähakse ette, et teatud hangetes, oksjonitel ja toetusmeetmetes peavad olulised komponendid järjest enam pärinema EL-ist (nt akud, päikese-PV, vesinikutehnoloogiad, tuul, osaliselt ka tuumaenergia komponendid).

Välisinvesteeringud: strateegilistes sektorites üle 100 miljoni euro investeeringutele võib kehtida tingimusi; eesmärk on, et investeering annaks ELile reaalse lisandväärtuse, mitte ainult omandivahetuse.

Tööstuslikud kiirendusalad: liikmesriigid peavad määrama vähemalt ühe industrial manufacturing acceleration area, kus projekte koondatakse ja menetlused tehakse kiiremaks; nendes piirkondades võivad kehtida koondatud baasload ja paremad arendustingimused.

Mõju ja loogika: dokumendi järgi peaks see parandama ELi majandusjulgeolekut, konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja toetama kliimaeesmärke, kuigi osas sektorites võib kaasneda lühiajalisi kohanemiskulusid.