Eestis on ringmajanduse ja jäätmemajanduse vahele pandud võrdlusmärk. Ütled ringmajandus – mõtled, kuidas jäätmeid kasulikult kasutada. Ütled läheme ringmajandusele üle – mõtled, sorteerime jäätmeid ja oleme ressursitõhusad. Ütled investeerime ringmajandusse 111 miljonit – mõtled, toetame kohalikke omavalitsusi jäätmemajanduse korraldamisel ja teeme rahvale hästi palju rohekoolitusi.

Eestis tehakse tegelikult ka väga palju ringmajandusele üleminekuks kuid sellegipoolest laiutati hiljuti toimunud ringmajanduse konverentsil käsi – teistes riikides on tulemused ka, meil aga tulemusi ei ole. Miks?

Alustuseks tuleb aru saada, mida ringmajandus tegelikult on ja mida ringmajandus tegelikult ei ole. Ringmajandus on majandusmudel, mille eesmärk on esmaste ressursside kasutamise vähendamine. Ringmajandus ei ole keskkonnajuhtimine, mille fookuses on jäätmekäitlus. Selle erinevuse mõistmine tekitab kohati segadust ka jäätmevedude ning -käitlusega tegelevates ettevõtetes. Mis on täiesti arusaadav, sest ringmajanduse seadusandlikud initsiatiivid tulevad valdkondadest, mis ei ole seotud Euroopa Liidu jäätmedirektiiviga ega Eesti Jäätmeseadusega. Nagu näiteks kestlike toodete ökodisaini raamistikust tulenev toote digipassi nõue ja ehitustoodete määrusest tulenev toote kogu olelusringi deklareerimise nõue.

Eesti tulevikuvaates on oluline, et kliimaseadus annaks võimaluse hakata kasutama rahvusvahelisi ringmajanduse standardeid. Sellest saaksid kasu kõik – mitte ainult ettevõtjad vaid ka jäätmekäitlejad ja kohalikud omavalitsused. Ning ka riik saaks kliimaneutraalsuse saavutamise sihtarvude raporteerimisel arvestada ressursikasutusega teiste liikmesriikidega samadel alustel.

Kliimaseaduse koostajate jaoks pakun aga välja ka kontrollküsimuse ning võtmemõõdiku. Kui vastuseks küsimusele, kas jäätmete energeetiline taaskasutus on ringmajandus, ei lajatata enam kategoorilist eitust, oleme pääsenud. Kui kinnisvaraarendaja küsimus sellest, mitu kilo ja milliseid kasutatud materjale ta üle antud ehitusjäätmetest tagasi saab, ei aja jäätmekäitlejat enam endast välja, oleme pääsenud.