Euroopa Liit valmistab ette uut ringmajanduse määrust, mille eesmärk on teisese toorme kasutamise soodustamine. Määrus tõukub Mario Draghi raporti punktist 9 “Paranda ressursside ringsust!” ning selle fookuses kolm suurt suunda: materjalide kasutusea pikendamine, siseturu barjääride vähendamine ja nõudluse kasvatamine kasutatud ressursside järele.

Ringmajanduse määruse teekaart on hetkel (04.09.2025) avalikul arutelul ja soovitan selle küsimustikuga tutvuda. Vajalik mitte komisjoni arvamuse mõjutamiseks vaid selleks, et ise aru saada kaasnevatest arengutest ehitussektori jaoks. See on erakordselt oluline mõistmaks, mida ringmajandus ehitussektori jaoks tegelikult tähendab:

  • hinnapõhine materjalide valik asendub tõendatult keskkonnakestlike materjalide valikuga;
  • energiaefektiivsus asendub ringmajanduse põhimõtete tõendatud kasutamisega;
  • lammutamisele tuleb mõelda projekteerimise ajal.

Ringmajanduse määrus avaldatakse 2026.a. teises pooles kuid oluline on arvestada, et ehitustoodete määrusega on selle rakendamiseks tegelikult kõik nõuded juba kehtestatud. Ringmajanduse määrusega lahendatakse ainult takistusi, mis nende nõuete täitmist hetkel veel piiravad. Kõik, kes ringmajanduse määruse küsimustikku on lugenud, mõistavad kuivõrd olulise ja põhimõttelise muutuse see Eesti mõtteruumis kaasa toob. Kõik kolm täna valitsevat põhimõtet – ringmajandus on jäätmekäitluse uus nimi,  ringmajandusele ülemineku võti asub kohalikes omavalitsustes ning kõik probleemid lahendab madalsüsinikuehitus, pühitakse ajaloo prügikasti.

Mis on ringmajanduse määruse tegelik sõnum?

Praeguses olukorras on esmane ressurss odavam kui kasutatud materjal. Samuti on jäätmete ladestamine odavam kui nende ringlussevõtt. Selline hinnasignaal ei toeta ressursimahukate sektorite kestlikkust ega ka EL-i strateegilist autonoomiat kriitiliste toorainete (CRM) osas. Ringmajanduse määruse eesmärk on senine loogika ressursside osas ümber pöörata. Panna keskkonnakahju eest maksma esmase ressursi kasutaja ning muuta teisene toore ettevõtetele majanduslikult atraktiivseks.

Muudatuste elluviimiseks planeeritakse kaks sammast:

  1. E-romu ja kasutatud kriitiliste toormete turu loomine
  • Laiendatakse elektroonikaromu (WEEE) kogumise ja töötlemise nõudeid. Küsimus on ainult selles, milliste tootegruppidega (päikesepaneelid, tuuleturbiinid, serverid, kaablid, suured tööstusseadmed jms).
  • Luuakse tagastussüsteemid ja ekspordikontroll selleks, et väärtuslikke ressursse (sh haruldasi muldmetalle) ei viidaks EL-ist välja töötlemata kujul.
  1. Siseturu barjääride vähendamine
  • Luuakse ühtne arusaam sellest, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed: et panna alus piiriülesele teisese toorme kaubandusele.
  • Luuakse ühtsed kõrvalsaaduste kriteeriumid olelusringi analüüsi (LCA) jaoks: et kõrvalsaadusi saaks ametlikult kasutada sisendina uutes toodetes.
  • Laiendatakse ja lihtsustatakse tootjavastutuse skeeme (EPR): et ringsusega arvestataks juba tootearenduses.
  • Riigihangetes tuleb hakata eelistama ringseid tooteid, teenuseid ja lahendusi.

Ringmajanduse määruse eesmärgiks on teisese toorme kasutamise soodustamine

Uued meetmed näevad ette:

  • miinimumnõuded teisese toorme sisaldusele toodetes;
  • eelised riigihangetes ringsete materjalide kasutamisel;
  • ühtsed standardid ja kaubakoodid metallidele, alumiiniumile ja CRM-e sisaldavale teisesele toormele;
  • võimalik biopõhise toorme miinimumsisu eesmärk.

Mida see tähendab ehitussektori ettevõtetele?

Arvestada tuleb:

  • ettevalmistus lammutus- ja renoveerimiseelseks auditiks algab projekteerimisest, mitte ehitusjäätmete sorteerimisest;
  • tekivad ehitusjäätmete ümbertöötlemise võimsused ning kasutatud ressursside turg (NB! uste-akende puhastamine ja taaskasutus ei ole ressursside ringsus);
  • riigihanked hakkavad eelistama ringseid lahendusi, sh tuleb tõendada kasutatud ressursside osakaal ehitustoodetes;
  • konkurentsieelise saab see, kes suudab oma tootmises kiiresti teiseseid ressursse kasutusele võtta.

Kokkuvõte

Ringmajanduse määrus ei ole vaid regulatiivne surve. See loob uue turu kasutatud ressurssidele ja vähendab Euroopa sõltuvust imporditud ressurssidest. Võitjateks saavad ettevõtted, kes oskavad õigeaegselt kohaneda, investeerida ringmajanduse põhimõtete rakendamisse ja kasutada ära toetusi ning maksusoodustusi.