Ütlen ausalt, et selle postitusega mina, Linda, ei jäta jonni. Olen jätkuvalt arvamusel, et raamatupidajad saavad VSME standardi alusel kestlikkusaruandlusega väga hästi hakkama.
Tahaksin selgitada, miks.

Tõsi, raamatupidajad ei ole reeglina kõige kiiremad uute asjade omaksvõtjad, aga see ei ole kriitika ega sildistamine. On täiesti arusaadav, et kui tööprotsess on aastaid sama olnud, võib uute nõuetega kohanemine tunduda keeruline. Aga tänapäeva pidevalt muutuvas keskkonnas on oluline ajaga kaasas käia ja just siin ongi raamatupidajatel väga tugev positsioon.

Olen ise majandusarvestaja taustaga ja töötanud 17 aastat raamatupidajana, neist 10 aastat eraettevõtjana pakkudes seda teenusena, koos kahe väga tublilt töötanud raamatupidajaga. Võib öelda, et olen nagu „kogemusnõustaja“ raamatupidamises. Olen näinud, kuidas valdkond on ajas muutunud. Olles viimased viis aastat oma karjääris teinud kannapöörde ja õppinud juurde keskkonda ja tööstusöökoloogiat, näen nüüd palju laiemat pilti ja oskan seoseid luua.

Raamatupidajate töökoormus on vähenenud

Tänapäevane raamatupidamine ei ole enam see, mis kümme aastat tagasi. Suur osa varem ajamahukast käsitööst on nüüd automatiseeritud ja digiteeritud:

  • e-arved jõuavad otse tarkvarasse ja korduvatel arvete puhul määratakse kontod automaatselt
  • palgaarvestusprogrammid arvestavad maksud, puhkused ja haiguslehed ise ning failid saab panka saata ekspordina
  • töötajate andmed (TÖR, puhkused, lepingud) on personalitarkvaras, mitte Excelis
  • paberarveid ega -tsekke ei pea enam füüsiliselt koguma
  • programmides on sisseehitatud kontrollid, mis aitavad vigu ennetada

See kõik tähendab, et ajamahukas rutiinne käsitöö on kadunud ja raamatupidajatel on nüüd rohkem ruumi analüütiliseks tööks ja uute teemadega tegelemiseks (näiteks kestlikkusaruandlus).

Kuidas töö oli varem

Mäletan veel aega, mil igal esmaspäeva hommikul sõitsin kliendid läbi, et koguda hunnikute viisi paberarveid ja tsekke. See oli meeletu ajakulu. Lisaks neid tuli hiljem eraldi sisestada nii raamatupidamisprogrammi kui panka. Arveid polnud üldsegi vähe.

Umbes kümme aastat tagasi, kui töötasudelt arvestatav tulumaks polnud proportsionaalne, oli palju odavam teha palgaarvestus Excelis. Olen teinud 300 töötaja palgad käsitsi, kontrollinud kõik üle, arvestanud puhkused ja haiguspäevad, koostanud personali dokumendid ning sisestanud maksed panka rida realt käsitsi. Kõike topelt kontrollides, sest üks asi, millega ei tohi kunagi riskida, on valesti arvestatud töötasu.

Praegu on kõik teistmoodi:

  • töö on paberivaba
  • korduvate arvete kontonumbrid ja summad tulevad automaatselt
  • palgaarvestus ja personalihaldus on automatiseeritud
  • failid saab otse panka eksportida

Seda varasemat käsitööd lihtsalt enam pole. Töökoormus on oluliselt vähenenud ja see annab võimaluse võtta ette ka uusi teemasid. Aga selleks peavad raamatupidajad olema ka uuendustele avatud.

Kas raamatupidajal on andmed olemas?

Kõik VSME standardi jaoks vajalikud andmed on raamatupidajal olemas, lihtsalt need on kulupõhiselt programmis sees.

Keskkonnaandmed (Skoop 1, 2 ja 3):

  • elektri- ja soojusenergia (kWh arvetel)
  • kütus (liik ja liitrid arvetel)
  • vesi ja heitevesi (m³ arvetel)
  • jäätmekäitlus (m³ arvetel)
  • sisseostetud kaubad ja teenused (arvetelt) jpm.

Veel lihtsam on VSME põhimoodul alusel teha kuna seal on nõutud ainult skoop 1 ja 2. Need tuleb lihtsalt teisendada emissiooniteguritega, milleks on olemas valmis mudeleid (näiteks KLIM mudel). Tuleb vaid õiged tegurid tabelisse lisada. Sellega saan vajadusel ka aidata ja lihtsalt selgitada, mis need skoobid on.

Sotsiaalne plokk:

  • töötajate arv ja sooline jaotus saab TÖR-ist
  • koolituste arved on raamatupidamises olemas
  • tööõnnetuste nägemiseks saab juht anda ligipääsu Tööinspektsiooni TEIS süsteemi
  • tööjõu kasutamine toimub vastavalt Eesti Töölepingu seadusele. Eestis on keelatud alaealiste ja lapstööjõu kasutamine, töötingimused ja töötajate õigused on seadusega tagatud

Juhtimise plokk:

  • vajalik info (omanikud, juhatus, riskijuhtimise põhimõtted) on juhatuselt hõlpsasti küsitav. See on peamiselt ühekordne kirjeldus, mida tuleb hiljem vaid uuendada

Kui need andmed on üks kord läbi töötatud ja kirja pandud, tuleb järgmistel aastatel neid vaid ajakohastada.

Tulevik: automatiseerimine

Usun, et üsna pea oskavad raamatupidamisprogrammid ka aastased kogused (nt energia kWh) automaatselt kokku summeerida, sest see pole keeruline, kui kogused jooksevad juba arvetelt sisse. Võiks ju olla ka need samad Kliimaministeeriumi jalajälje arvutamise mudeli eriheitetegurid raamatupidamisprogrammides vaikimisi sees, et programm arvutaks CO₂e automaatselt kohe, kui kogus on sisestatud. Seda andmebaasi uuendatakse perioodiliselt. See teeks aruandluse koostamise raamatupidajale veelgi lihtsamaks ja kiiremaks.
Samuti leian, et see võiks olla raamatupidajate õppekavades. Just nemad on need, kelle käes on andmed ja kes oskavad neid ka korrektselt aruandesse panna.