Euroopa Komisjon valis 9. oktoobril 2026 välja 46 uut kriitiliste toormete strateegilist projekti. Nende hulgas on Sillamäel tegutseva NPM Silmet OÜ projekt Silmet 2.0. Otsus on Eesti tööstusele oluline kuid samas tõstatab ka küsimuse: kui Euroopa toetab töötlemist Eestis aga toore pärineb Venemaalt või Brasiiliast, kas Euroopa strateegiline sõltumatus seeläbi tõesti suureneb?
ELi kriitiliste toormete määrus (CRMA, määrus (EL) 2024/1252) loob raamistiku siseturu turvaliseks ja kestlikuks varustamiseks strateegiliste toormetega. Seejuures saab kasutada EL tööstuspoliitika peamisi tööriistu ehk strateegilisi partnerlusi ja strateegilisi projekte. Erinevus nende vahel seisneb selles, et strateegilised partnerlused on ELi koostööraamistikud kolmandate riikidega. Strateegilised projektid on aga seotud konkreetsete kaevandamise, töötlemise ning ringlussevõtu võimsuste loomisega. Komisjoni poolt välja valitud 46 projekti puhul räägime me strateegilistest projektidest ehk projektidest, mis on kas kriitiliste toormete kaevandamise projekt?; kas kriitiliste toormete töötlemise projekt?; kas kriitiliste toormete ringlussevõtu võimsuse suurendamise projekti?. Kas üks või teine. Lihtne.
Komisjoni 9. oktoobri otsuse lisas on projekt Silmet 2.0 märgitud kui ’Projekt nr 35: NPM Silmet OÜ arendab haruldaste muldmetallide töötlemist püsimagnetite tarneahela jaoks’. Seega on tegemist Eestis asuva strateegilise töötlemisprojektiga. Mis ei ole ELi strateegiline partnerlus Venemaaga. Kuid mis ei ole ka kriitiliste toormete ringlussevõtu võimsuse suurendamise projekt.
Kriitiliste toormete ringlussevõtt on oluline osa EL ringmajanduspoliitikast. Ringmajanduse keskne põhimõte on, et kvaliteedilt samaväärse või parema teisese toorme kasutamine vähendab vajadust esmase toorme järele ja tugevdab Euroopa varustuskindlust. Kriitiliste toormete puhul, näiteks, võivad kasutuselt kõrvaldatud elektrimootorid, tuulegeneraatorid ja muu e-romu olla haruldaste muldmetallide allikad.
Probleem on selles, et ringlussevõtt ei ole tehniliselt lihtne ega majanduslikult tasuv. Teiseste kriitiliste toormete tootmise puhul, näiteks, tuleb arvestada, et haruldasi muldmetalle leidub toodetes ainult väikestes kogustes ning sageli keerukates materjalikooslustes. Kuid ringlussevõtt ei olegi jäätmekäitlus ning ka 2026. aasta projektide loendist leiame nii töötlemis- kui ringlussevõtuprojekte. Näiteks Prantsusmaa BREES ja Saksamaa HyProMag keskenduvad haruldaste muldmetallide ringlussevõtule; Silmet 2.0 on määratletud töötlemisprojektina – nii et NB! Poliitpromootorid! Proovige olla ausad ning proovige sellele projektile ringmajanduse tekki mitte peale tõmmata.
Strateegiline staatus ei tõenda iseenesest teisese toorme kasutamist. Euroopa Komisjon on ringmajanduse õigusakti (Circular Economy Act) avaldamist pidevalt edasi lükanud, viimane tähtaeg on 2026. aasta neljas kvartal. Selle sisu on aga põhijoontes teada, sh Draghi raportist lähtuv eesmärk arendada teiseste toormete turgu ning soodustada materjalide ringlussevõttu majanduslike stiimulite abil. Põhimõtteliselt võib öelda, et kui kriitiliste toormete määrus (CRMA) arendab EL strateegilist tarnevõimekust, siis ringmajanduse õigusakt toetab materjalide ringluses hoidmist. Arusaadavalt ei saa tulevase õigusakti täpseid nõudeid käsitleda enne õigusakti avaldamist kehtivate kohustustena. Samas ei ole aga tõendatud, et Silmet 2.0 kasutaks tingimata ringlussevõetud tooret.
Komisjoni otsus C(2026) 8051 annab Silmet 2.0 projektile küll CRMA strateegilise projekti staatuse kuid selge eesmärgiga strateegilise töötlemisvõimsuse loomisel. Sellega võivad kaasneda prioriteetsem ja kiirem loamenetlus, abi rahastamisvõimaluste leidmisel ning suurem nähtavus investoritele ja tööstuspartneritele. Töötlemisprojektide loamenetluse üldine tähtaeg on CRMA kohaselt kuni 15 kuud, arvestades määruses sätestatud erandeid. Oluline on arvestada ka sellega, et 9. oktoobri komisjoni otsusega Silmet 2.0 projektile määratud strateegiline tunnustus ei ole automaatne rahastusotsus. Teisalt, nagu me EL rahastuse loogikast aga hästi teame, on sellistes nimekirjades olemine tegeliku rahastuse saamise eeldus.
Eestis on tõstatatud Silmeti senise toormeahela seos Venemaa Solikamski magneesiumitehase ning Rosatomi kontserniga. Selle taustal tuleb lahus hoida töötlemisvõimsuse strateegiline tähtsus ja toorme päritolust tulenev geopoliitiline risk. Kui Euroopa territooriumil asuv tehas sõltub jätkuvalt Venemaa toormest, ei kõrvalda tehase asukoht iseenesest tarneahela sõltuvust. Eesti välisministri 9. oktoobri 2026 seisukoha järgi peab Euroopa rahaline toetus Silmetile olema seotud Venemaa toormest sõltuvuse lõpetamise tähtajaga. Samas ei anna komisjoni projektinimekiri Silmeti toormetarnijate loetelu, Venemaa toorme osakaalu ega tarnijate asendamise ajakava.
Mis puudutab Projekt nr 35 seoseid ringmajandusega, siis arusaadavalt ei ole välistatud, et Euroopas kogutud kasutatud püsimagnetid ja tootmisjäägid võivad tulevikus moodustada osa Silmeti toormebaasist. Võimalik ahel algaks kasutatud magnetite kogumisest ning neist haruldaste muldmetallide tootmiseks sobivate toormete eraldamisest. Seejärel tuleks ringsust toetav tegevus, mida me nimetame ümbertöötlemiseks (remanufacturing), mille tulemusena lastakse turule uued magnetid. Nii et ringmajandusele suunatud arengusuund on võimalik kuid esialgu puuduvad märgid, et Silmet 2.0 kinnitatud tarne- või tehnoloogiaplaan seda suunda silmas peab. Miks ma nii arvan? Sellepärast, et vastamata on järgmised küsimused:
1) kui suur osa Silmeti toormest pärineb praegu Venemaalt ning millal ja millega see asendatakse?;
2) kas Silmet 2.0 tehnoloogia võimaldab kasutada ka ringlussevõetud tooret?;
3) kas projekti elluviimiseks antava võimaliku avaliku rahastusega kaasnevad konkreetsed nõuded toorme päritolule ja tarneahela mitmekesistamisele?;
4) kuidas muutub projekti keskkonnamõju kogu väärtusahela ulatuses, sh toorme hankimisel, transpordil, töötlemisel ja jäätmekäitlusel?.
Seega võib Silmet 2.0 tulevikus küll saada osaks Euroopa ringmajanduslikust toormeahelast, hetkel oleks aga eksitav esitleda seda ringlussevõtuprojektina. Lisaks tuleks arvestada, et ringlussevõetud materjal peab sobima töötlemisprotsessi, olema piisava kvaliteediga ja kättesaadav majanduslikult mõistlikus koguses. Samuti tuleks hinnata kogu väärtusahela keskkonnamõju olelusringi hindamise (LCA) abil, sest teisene toore ei ole igas olukorras automaatselt väiksema jalajäljega.
Vastamata on ka küsimus, kui suur osa toormest pärineb Venemaalt ning mis ajaks ja millega see asendatakse? Venemaa toorme asendamise poliitilist eesmärki on küll kommunikeeritud kuid avalikest allikatest ei selgu ei asendamise ajakava ega ka uute tarnijate poolt asendatavaid toorme mahte. Seega - Silmet 2.0 avaliku rahastamise puhul tuleks kehtestada mõõdetavad tingimused Venemaa toorme osakaalu vähendamiseks, alternatiivsete tarnijate kasutuselevõtuks ja edusammude aruandluseks. Hetkel ei ole aga tõendatud, et selliseid tingimusi oleks seatud.
Silmet 2.0 tunnustamine võiks olla kinnitus selle kohta, et Eestis siiski on olemas ka tööstuspoliitika. Kahjuks kasutatakse kommunikatsioonis aga strateegilise sõltumatuse ja ringmajanduse arendamise kaarti ning jäetakse arvestamata, et strateegilise sõltumatuse kriteerium ei ole mitte tehase asukoht vaid töödeldava materjali päritolu. Märgid selle kohta, et Projekt 35 on mõeldud toetama EL strateegilist autonoomiat, paraku puuduvad.
ALLIKAVIITED:
Euroopa Komisjoni otsus C(2026) 8051, 9.10.2026, ja selle lisa (Silmet 2.0, projekt nr 35).
Euroopa Komisjoni ülevaade „CRMA Strategic Projects 2026“.
Määrus (EL) 2024/1252: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/1252/oj
Euroopa Komisjoni pressiteade 9.10.2026: https://luxembourg.representation.ec.europa.eu/actualites-et-evenements/actualites/commission-selects-46-new-strategic-projects-bolster-eus-supply-critical-raw-materials-2026-10-09_en
Euroopa Komisjoni ringmajanduse poliitika: https://environment.ec.europa.eu/strategy/circular-economy_en
Eesti Välisministeeriumi seisukoht 9.10.2026: https://vm.ee/en/news/tsahkna-european-funding-silmet-must-include-deadline-end-its-dependence-russian-raw-materials