Tänaseks teatakse juba oodata taaste- ja vastupidavusrahastust Eestile aastatel 2021-2026 antavat ligi miljardit eurot erakorralist välisabi. Selle rahalise toetuse eesmärgid ja sihid on kokku lepitud taaste- ja vastupidavuskavas. Taastekava, omakorda, kujutab endast riikliku strateegia ”Eesti 2035” seda lisa, millega määratakse ära taasterahastu erakorralise välisabi toel ellu viidavad reformid ja tehtavad investeeringud.
Taasterahastu vahenditest antavad konkreetsed toetused on küll veel kujunemisel kuid juba on teada üldtingimused, millele need vastama peavad. Ministeeriumides on viimaseid päevi kooskõlastusringil Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuste andmise üldtingimused“ eelnõu. Huvigruppide arvamust seejuures enam ei küsita. Kõik, kes osalesid Eesti 2035 ja taastekava koostamisel teavad aga, kuivõrd nõrgaks jäi üksikute huvigruppide hääl ka selles, kõiki ja kõike haaravas kaasamisprotsessis.
Seetõttu tekitab õudust plaan panna taasterahastust toetust saavad ettevõtted rahaliselt vastutama kõigi taaste- ja vastupidavuskavas tehtavate muudatuste eest. Nimelt näeb eelnõu ette, et juhul kui riik loobub mõnest taastekava eesmärgist, reformist või investeeringust, siis loetakse see toetuse saaja poolseks rikkumiseks. Ja nii nagu taoliste rikkumiste puhul ikka, nõutakse projektile eraldatud toetus tagasi. Hea uudis on see, et proportsionaalselt rikkumise ulatusele. Halb uudis on see, et ka tagantjärele, viie aasta jooksul. Kui aga taastekava muutmise hetkel on projektile antava toetuse väljamaksed veel tegemisel, siis need peatatakse ja rahastamise otsus tühistatakse.
Öeldakse, et laenu tuleb võtta targalt kuid seda tuleb ka anda targalt. Sama kehtib Euroopa Liidu vahendite suhtes. Ettevõtjad oskavad oma riske hinnata ning seeläbi võtavad toetusi targalt. Kuid toetusi tuleb ka anda targalt! Toetuse saajal puudub ju igasugune võimalus osaleda taaste- ja vastupidavuskavas muudatuste tegemisel. See on siiski ainult taastekava eest vastutavate ministeeriumide, koordineerivate ja auditeerivate asutuste ning elluviijate vastutusvaldkond. Arusaadav, et ligikaudu miljardilise abipaketi toetusteks valamisel võib tekkida vajadus mõni algne eesmärk ümber vaadata. Kuid mis puutub siia toetuse saaja? Mitte mingil juhul ei saa toetuse saaja nende muudatuste eest vastutada ning võtta riski, et viis aastat peale projekti lõppu nõutakse toetus tagasi kuna vahepeal on Exceli tabelit muudetud.
Eelnõu ei ole veel määrus, mistõttu mäng ei ole veel kaotatud. Kuid panus on erakordselt suur ja seetõttu on erakordselt suur ka kõigi ettevõtteid esindama seatud ning kutsutud organisatsioonide vastutus. Määruse koostajad on oma ettepanekud teinud. Nüüd on teie valik. Kui taasterahastust toetust saanud ettevõtetelt hakatakse tulevikus toetusi tagasi nõudma, siis teadke, et täna tegite vale valiku teie.
Artikkel on ilmunud 24.10.2021 EPL Anu Kull: riigi plaan tekitab õudu – viis aastat ootamist, ega mõni ametnik Exceli tabelit muuda – Eesti Päevaleht (delfi.ee)