Ringmajandusele ülemineku juhtimiseks on vaja ringsust mõõta ning seda tuleb teha ringmajanduse standarditega rahvusvaheliselt kokku lepitud indikaatorite abil. Ainult sellisel juhul on voimalik keskkonnaaspektide hindamisel arvestada ka ressursikasutuse mõjudega. Paraku ei ole Eestis võimalik kasutada ringmajanduse standarditega pakutavaid indikaatoreid, sest peame lähtuma Jäätmeseadusest. See reguleerib aga ainult jäätmete taaskasutustoiminguid kuid ringmajanduse fookuses on nende toimingute tulemused ehk teiseste materjalide turg.

Kõik ringmajanduse mõistmiseks vajalikud mõisted on defineeritud standardis EVS-ISO 59004:2025 Ringmajandus. Mõisted, põhimõtted ka rakendused ning täiendavalt selgitatud teistes ringmajanduse standardipere standardites. Kuivõrd minu tööstusökoloogia magistritöö kaitsmisel 2025.a. kevadel jäi kõlama hindamiskomisjoni ja retsensendi väide, et see ringmajanduse jutt on üks väga segane jutt, siis koostasin ringmajanduse standarditele tuginedes ülevaate mõistetest, millele ringmajanduse narratiiv põhineb.

Ringmajanduse põhimõtted on süsteem-mõtlemine, väärtusloome, väärtuse jagamine, ressursside haldamine, ressursside jälgitavus ja ökosüsteemi säilenõtkus.

Ressurss on materiaalne vara, mille abil luuakse lahendus ehk toode, teenus või nende kombinatsioon, mis rahuldab huvigrupi vajadusi. Ressursiks võib olla nii toormaterjal, lähteaine, materjal kui ka komponent. Ressurss kui vara võib olla nii füüsiline ressurss (loodusvarad ja esmased ressurssid), taastuv ressurss kui ka sekundaarne (kasutatud) ressurss. Ressursiks võib olla ka materjali energiasisaldus, varu (ingl k stocks) ning voog (ingl k flow). Ringmajanduses kasutatakse mõistet ressurss ärimudelite kontekstis, millest tulenevalt võivad ärimudeliga seoses ressursiks olla ka inimesed, näiteks tarnijad.

Majandussüsteem on süsteem, mille abil ühiskond reguleerib ressursside kasutamist. Majandussüsteem on erinev sõltuvalt geograafilisest piirkonnast või jurisdiktsioonist ning võib sisaldada ka ressursside kasutamise regulatsioonid ning nende ressursside tootmise, kasutamise ning ringlusest kõrvaldamise.

Keskkonnasüsteem on biootilised ja abiootilised komponendid hõlmav interaktsioonis olevad loodussüsteemid. Keskkonnasüsteem sisaldab ennekõike atmosfääri, biosfääri, hüdrosfääri, krüosfääri, pedosfääri ja litosfääri.

Sotsiaalsüsteem on süsteem, mille kaudu inimestelt oodatakse kindlate tegevuste sooritamist selleks, et saavutada ühiskonnas ühised eesmärgid.

Fookuses süsteem on defineeritud valitud süsteemi piiridega ning on ringsuse mõõtmise ja hindamise alus.

Ressursside ringvoog on ressursikasutuse süstemaatiline tsüklistamine mitmeteks tehnilisteks või bioloogilisteks tsükliteks.

Ringne tähendab ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas olemist ning ringsuse aste tähendab ringmajanduse põhimõtetele vastavuse astet.

Ringsuse aspekt on organisatsiooni tegevuste või lahenduste see osa, mis seondub ringmajandusega ning ringsuse indikaator on meetrika, mida kasutatakse ringsuse aspekti või aspektide mõõtmiseks.

Ringsuse aspektid (näiteks toodete kestvus, käideldavus, taaskasutatavus, parandatavus jms) on olelusringi perpektiivi raamides see valik tegevusi, mille kaudu saab pakutav lahendus avaldada kõige suuremat keskkonna-, sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Erinevatel ettevõtetel või organisatsioonidel on ringsuse aspektide valikul erinevad võimalused – nt suure allhankevajadusega ettevõte omab kõige suuremat mõjuvõimet oma ülesvoolu tarneahelas.

Ringsuse saavutamist toetavate tegevustena pakub standard 59010 viis tegevuste gruppi: lisandväärtust loovad, väärtust säilitavad; väärtust taastavad; kaotatud väärtust taastootvad ning ringmajandusele üleminekut toetavad tegevused. Visualiseerisin standardis 59010 toodud ringsuse saavutamist toetavad tegevused alljärgneval joonisel:  

Ringlussevõtt (ingl k recycling) tähendab tegevusi, mille tulemusena saadakse protsessides või toodetes kasutatavad taaskasutatud ressursid (nimisõna ingl k recovered). Ringlussevõtt võib hõlmata mehhaanilisi, füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse või nende kombinatsioone.

Ringlussevõtu protsessi puhul on oluline hinnata, kas protsessi käigus ressursi kvaliteet säilib (ehk ressurssi saab kasutada samal eesmärgil) või väheneb. Eesti mõisteruumis tõlgendatakse ringlussevõttu vastavalt jäätmekorralduse regulatsioonidele, st jäätmete taaskasutustoiminguna, millel puudub seos protsessi tulemusena saadava ressursi kvaliteediga. See takistab ringmajanduse põhimõtete rakendamist Eestis olulisel määral, sest ringsuse rakendamiseks on vaja mõõta ringlussevõetud materjali massi.

Korduskasutus (ingl k reuse) tähendab toote või selle osade kasutamist peale algset kasutamist kuid algsega samal eesmärgil. Eesti mõisteruumis tõlgendatakse korduskasutust vastavalt jäätmekorralduse regulatsioonidele, st taaskasutustoiminguna, millega jäätmeteteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette eeltöötluseta korduskasutuseks. See takistab ringmajanduse põhimõtete rakendamist Eestis olulisel määral, sest ringsuse rakendamiseks on vaja mõõta korduskasutatud materjali massi.

Taaskasutamine (ingl k recovery) on üldmõiste, millega tähistatakse taastatavate ressursside (ingl k recoverable resources) uuesti kastutusele võtmist. Taaskasutamisega säilitatakse või suurendatakse ressursside väärtust ning seda võib teha erinevate meetoditega, näiteks korduskasutus, renoveerimine, ümbertöötlemine, ringlussevõtt jms. Eristatakse materjali taaskasutamist ning energia taaskasutamist.

Materjali taaskasutamine on taastatavate ressursside uuesti kasutusele võtmine.

Energia taaskasutamine on oma ringlusvõime ammendanud ressursside kasutusea lõpus toimuv käitlemine energia või soojuse saamise eesmärgil. Eesti mõisteruumis tõlgendatakse taaskasutamist vastavalt jäätmekorralduse regulatsioonidele ning seetõttu ei loeta ressursside energiakasutust taaskasutamiseks.  See takistab ringmajanduse põhimõtete rakendamist Eestis olulisel määral, sest ringsuse rakendamiseks on vaja mõõta taaskasutatud energia (ingl k recovered energy) ehk olme-, taastumatutest ning mittetaastatavatest ressurssidest saadud energia osakaalu väljavoos.

Lineaarse ärimudeli ringseks transformeerimise strateegiad võivad olla erinevad kuid ringmajanduse standard näiteks lineaarse väärtusahela tsüklite järk-järguline sulgemine kuni on  tekkinud väärtusvõrgustik; tegevuste komplekssuse ja mõjuala laiendamine; topeltolulisuse maatriksi alusel prioriteetide määramine; tulu/kulu tasakaalupunkti nihutamine; vastassuunaline logistika või tööstussümbioos.

Allikaviited on kättesaadavad siin: Anu Kull TalTech lõputöö ringsuse kvantifitseerimine

Seda teksti kasutades palume lisada viide A.Kull, Ringne küla: ringmajanduse ärimudel kinnisvaraarenduses. Tallinna Tehnikaülikool, 2025.